Tarbimine

Tarbimine

Mikroplastikutest

13:32 21. märts 2016
Author: Kai Allikas, Birgit Arujõe

Enamikke mikroplaste, mida kasutatakse igapäevastes hügieeni- ja kosmeetikatoodetes, ei suuda veepuhastusjaamad eraldada ja need jõuavad koos heitveega veekogudesse, kus koguvad nagu käsnad endasse erinevaid mürgiseid ühendeid. Kuna mikroplastikud on väikesed ja meenutavad veeorganismidele nende looduslikku toitu, siis satuvad nad organismidesse, keda hiljem võib leida ka meie toidulaualt. 

Iroonilisel kombel on meri inimestele samaaegselt nii söögilauaks kui prügimäeks, seda nii tahtlikult kui tahtmatult. Läänemeres küll ujuvat prügisaart ei ole, aga nii vee põhjas kui ka pinnal ujub erisugust prahti. Enamik mereprügist on pärit maismaalt, mis kandub jõgede ja tuulega merre ning millest ca 80% moodustavad erinevad plastikud.

Plastikud ei kõdune, vaid lagunevad aeglaselt väikemateks tükkideks. Kuna tegemist on odava toorainega, siis toodetakse väikseid plastikuid ka selleks (suurusega alla 5 mm), et neid lisada erinevatesse toodetesse n-ö mahutäiteks.

Siiski ei ole olukord lootusetu, paljud piirkonnad on keelustanud või plaanivad keelustada mikroplastide kasutamist hügieeni- ja kosmeetikatoodetes, nt mitmed USA osariigid. Lisaks saavad inimesed ise vaadata, milliseid tooteid nad ostavad. Eesti poeriiulitel leiab mikroplaste paljudest Fa, Palmolive, Dove, Nivea dušigeelidest ja vedelseepidest, aga mitte kõikidest. Kosmeetikatoodetest on mikroplaste lisatud mitmele L´Oreal, Eveline, Nivea, Oriflame, Garnier, Isadora, Maxfactor, Maybelline toodetele. Kui sa ei soovi osta mikroplaste sisaldavat toodet, siis vaata koostisosade nimekirja - kui seal on mõni lisand, mille nimes on liide polü- (poly-), siis on suure tõenäosusega tegemist plastikosakestega. Polüetüleen (polyetylene) ja polüpropüleen (polypropylene) on kõige levinumad plastid hügieenitoodetes.

Loe mikroplastikutest lähemalt siit.