Tarbimine

Tarbimine

Mida teha elektrooniliste jäätmetega?

17:23 26. november 2015

23. novembril toimus Tartu Loodusmajas e-jäätmete teemaline teeõhtu, kus esines Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Siinkohal põgus, kuid informatiivne kokkuvõte tema kõneldust.

Olulisemad punktid ettekandest:

  • Taaskasutatud e-jäätmed on oluline ressurss, taaskasutamata e-jäätmed aga ohtlikud keskkonnale ja inimestele.
  • Väikseid elektoonikaseadmeid ja patareisid ei tohi visata olmeprügi hulka.
  • Vanad seadmed võib viia tagasi elektroonikapoodi, jäätmejaama või anda ettevõttele, kellel on jäätmekäitlusluba.
  • Sina oled vastutav, et su seadmed lõpetaksid õiges kohas.
  • Jäätmete liigiti kogumine on võimalik igas kodus, kõik sõltub tahtmisest.

E-jäätmeteks ehk elektroonilisteks jäätmeteks võib pidada põhimõtteliselt kõiki seadmeid (kodumajapidamises ja tööstuses), mis vajavad töötamiseks ühendust vooluvõrguga, seal hulgas ka patareitoiteline tehnika.

Euroopa jäätmevoog kasvab kiiremini kui EU majandus - ca 4% aastas. Seejuures on probleemiks just väiksemate seadmete vähene ümbertöötlemine, tihtipeale visatakse need lihtsalt olmeprügi hulka. Uuesti ringlusesse suudetakse võtta 0-40% jäätmetest, mida on ilmselgelt vähe. E-jäätmete taaskasutuse probleempunktiks on ka tõik, et kõiki komponente  elektroonikaseadme küljest enam eraldada ei suudeta. Kehtib see just eelkõige erinevate metallide kohta.

Jäätmete ringlusesse võtmine on oluline, et seeläbi taaskasutada materjale, mida Maal suurtes kogustes ei leidu. Elektroonika tootmiseks kaevandatakse näiteks haruldasi muldmetalle ja kulda, mida leidub vaid kindlates piirkondades. Euroopa on selliste ressursside puhul sõltuv teistest maadest ning juba selle fakti valguses oleks mõistlik, kui suudetaks võimalikult palju materjale uuesti ringlusesse suunata.

Teine oluline aspekt on muidugi keskkonnakaitse. Kui jäätmeid ei käidelda nõuetekohaselt, siis võivad raskemetallid lõpetada mõnes looduslikus koosluses, kus neist eralduvad kantserogeensed ühendid. Jäätmete põletamine selleks mitte ettenähtud kohtades tekitab mürgist tossu, mis võib levida kaugele.

Kahjuks käib arvestatava osa e-jäätmete eluea juurde ka reis Aafrikasse või Aasiasse, kuhu nad saavad transporditud humanitaarabi nime all. Enamik neist jäätmetest pole aga kasutamiskõlblikud ning lõpetavad hoopis sadamalinnade lähistel avatud põldudel leekides - kohalikud üritavad neist välja põletada vaske või muid metalle.

Euroopa Liidu nõuete kohaselt peab iga liidust väljaveetud seadme puhul olema tõendatud, et see on töökorras. Kahjuks suurtes sadamates jõutakse kontrollida vaid murdosa merekonteineritest ja nii õnnestub tarnijatel Euroopast siiski palju e-jäätemeid ka välja viia. Muidugi peab vastuvõtja riik saadetisi kontrollima, aga vaesemates riikides on kontrollprotseduuride läbiviimine vajalike ressursside puudumise tõttu veelgi keerulisem kui meil Euroopas.

Eestis võib vana tehnika viia ka poodi tagasi. Näiteks suuremate masinate puhul võib vana seadme viia samasse poodi, kust uue plaanid osta, isegi kui vana toodet sealt ei soetanud. Ehk uut veekeedukannu ostma minnes, võib vana kaasa võtta ja selle poodi jätta. Ning veel, kui seadmel ükski mõõde ei ületa 25 cm, siis võib selle viia ükskõik millesse elektroonikapoodi, isegi kui sealt uut ei osta.

Lisaks pakutakse ajalehtedes teenust, kus teatud summa eest tullakse ja viiakse ära su vana tehnika. Nende teenusepakkujate tausta tasub kontrollida, sest oma vana või katkist tehnikat tohib anda ainult jäätmeloaga käitlejale. Tihtipeale on selliste kuulutuste taga aga hoopis inimesed, kes „käitlevad“ jäätmeid metsas. Kui hiljem sealt metsaprügilast avastatakse viide omanikule, siis on ka tema vastutav, sest ta ei andnud oma vara jäätmekäitlusloaga ettevõtte valdusesse. Kui küsija teab inimese või ettevõtte nime, siis jäätmeloa olemasolu kohta saab päringu teha ka kohalikust keskkonnaametist.

Jäätmete liigitikogumine on oluline ja antud süsteemi saab panustada igaüks meist. Vabandused, et korteris on liiga vähe ruumi, on pelgalt mugavust puudutav argument – pole vaja suuremat pinda kui valamukapi suurune ala ning see on üldiselt ka kõigis majades olemas. Tarbijad mõtlevad tavaliselt väga hoolikalt läbi toote soetamisprotsessi - sama hoolikalt võiks tähelepanu pöörata ka tootest vabanemise toimingule. Kui jõuad poest uue külmkapi tuua, jõuad ka vana jäätmejaama viia, kui jõuad paterei osta eraldi pakendi sees, jõuad ta ka viia eraldi kogumiskohta. Kust läheb Sinu mugavuspiir keskkonnahoiul?

Huvitav teada:

  • E-jäätmeid nimetatakse ka elektroonikaromudeks
  • Humanitaarabi osutamine on abistajariigi jaoks hea võimalus vabaneda oma riigi e-jäätmetest ja nende käitlemisest
  • On loodud ökodisaini valdkond, kus arendatakse keskkonnasõbraliku tehnoloogia loomist
  •  Indias toodetakse siiani kineskooptelereid

------------------------------------------

Vanad arvutid (s.h sülearvutid) ja n-ö kontoritehnika soovitame aga annetada MTÜ Tehnikaringlusele, kes üritab neid parandada ja edasi anda peredele, inimestele, kel oleks väga vaja arvutit, aga pole võimalust seda soetada. Samuti võib neid toetada rahalise annetusega või oma arvutialaste teadmistega. Vaata lisa www.tehnikaringlus.com