Keskkonnapoliitika

Keskkonnapoliitika

Teet Randma: Hando Sutter eksib - maja põleb endiselt

09:36 18. märts 2019

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC on oma 2018 oktoobri raportis [1] analüüsinud situatsiooni ja leidnud, et olukord on tõsine: hoolimata Pariisi kokkuleppest ei ole riigid teinud piisavalt kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja ähvardab oht Maa ökosüsteemidele, kliimakatastroofide sagenemine ja laienemine ning merevee tõus. IPCC halvim stsenaarium näeb ette viiekraadilist soojenemist 2100. aastaks, merevee tõusu kuni meeter ja seda vaid sissejuhatusena [1], kirjutab Eesti Rohelise Liikumise energiaekspert Teet Randma.

 

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC on oma 2018 oktoobri raportis [1] analüüsinud situatsiooni ja leidnud, et olukord on tõsine: hoolimata Pariisi kokkuleppest ei ole riigid teinud piisavalt kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja ähvardab oht Maa ökosüsteemidele, kliimakatastroofide sagenemine ja laienemine ning merevee tõus. IPCC halvim stsenaarium näeb ette viiekraadilist soojenemist 2100. aastaks, merevee tõusu kuni meeter ja seda vaid sissejuhatusena [1], kirjutab Eesti Rohelise Liikumise energiaekspert Teet Randma.

Üleilmse kliimastreikide laine algataja Grete Thunberg on laps, kes suutis kuuldavalt välja öelda selle, mida 15 000 teadlast [2] ei suutnud: "Maja põleb". Meie president saatis aasta lõpul välja jõulukaardi sõnumiga: "Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta."

Kuigi tundub, et enamik inimestest Eestis ei usu kliima muutumisse või arvavad, et see toob kaasa Eestile pigem positiivseid muutuseid, siis võime vaid oletada, et mingil momendil tulevikus jõuab probleem rahva teadvusesse ning mitmed täna ühiskondlikult aktsepteeritavad ja igapäevased tegevused saavad eetiliselt ümber mõtestatud ja ilmselt teistsuguse õigusliku hinnangu. Eesti Vabariik on rajatud Eesti rahva ja kultuuri püsimise kindlustamiseks, kuid nagu IPCC raportist nähtub, on inimkonnale eksistentsiaalsed ohud vähem kui sajandi kaugusel. Kas me ainult ühte suur juubeliaastat tahtimegi?

Palju on räägitud, et me elame tõejärgses ajastus, kuid olukorras, kus otseses ohus on inimeste elud, ei saa lõputult lolli mängida. Eesti Energia nõukogu ja juhatus peavad olema tänaseks teadlikud põlevkivitööstuse keskkonnamõjudest, mille sekka kuulub elanikkonna mürgitamine peenosakestega [3] ning kliimakatastroofi kaaspõhjustamine. Loodetavasti on Eesti Energia nõukogu ja juhatus teadlikud oma seadustest tulenevast vastutusest. Näiteks Hollandi riik kaotas kohtuasja, kus kohus nõudis suuremat riigi panust kliima muutustega võitlemisel [4]. Eesti Metsa Abiks koos teiste keskkonnaorganisatsioonidega andsid hiljuti taastuvenergia direktiivi Euroopa kohtusse [5]. 

Eesti Energia plaanid meretuulepargi rajamiseks on tervitatavad, kuna Eestil on hädasti vaja juurde elektri tootmisvõimsuseid Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks ning CO2 kaubanduse kulude minimaliseerimiseks. Euroopa Liidu kliimapoliitika on laienenud maakasutuse sektorisse ning meie metsade varu, juurdekasv ja puittooted on nüüd samuti süsiniku statistikakaubanduse osa, mis oluliselt tõstab meie metsamajanduse väärtust. See määrus on Eestile väga soodne, kuna väärtustab puitmajadesse süsiniku pikaajalist talletamist. 

Samas on Eesti väljatöötatav riikliku energia- ja kliimakava (REKK) 2030. aasta väljapakutud versioon väga vähese ambitsiooni ja tagasihoidlike meetmetega. Muu hulgas sisaldab see plaani investeerida põlevkiviõli tootmisesse, kuid ei sisalda mingeid konkreetseid investeerimisplaane meretuuleparkideks. Eesti riigi, rahva ja majanduse käekäik kliimamuutuste tõmbetuultes saab olema lähikümnendite tõsiseim väljakutse ning kutsun üles koalitsioonikõnelustel osalejaid lisama põlevkivienergeetikast väljumise ning taastuvenergiale ülemineku prioriteetseima teemana koalitsioonilepingusse. Ilmselt tuleks käsitleda kliimamuutuseid riigikaitselise ohuna [6] ja president peaks kaitseväe ülemjuhatajana samuti võtma aktiivsema rolli Eesti energiastrateegia koostamisel, kuna tegemist on eksistentsialistliku ohuga Eesti rahva ja kultuuri säilimisele.



Kasutatud allikad
[1] IPCC. (2018). Global Warming of 1.5C. Summary for Policymakers. https://report.ipcc.ch/sr15/pdf/sr15_spm_final.pdf 
[2] Maran, K. (2017). 15 000 teadlase hoiatus inimkonnale: kursimuutuseta ootab meid ees katastroof. Postimees, 14. november. https://heureka.postimees.ee/4310315/15-000-teadlase-hoiatus-inimkonnale...
[3] Orru, H. (i.a). Ülevaade põlevkivi sektori tervisemõju uuringust. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/c/c8/Orru%2C_H._%C3%9Clevaade_p%C3...
[4] Urgenda Foundation. (2018). Urgenda wins appeal in historic climate case. https://www.urgenda.nl/en/themas/climate-case/
[5] Eesti Metsa Abiks. (2019). Keskkonnaühendused andsid puiduenergia toetusskeemi Euroopa Kohtusse. http://eestimetsaabiks.emaliikumine.ee/index.php/5-03-2019-keskkonnauhen...
[6] IPPR. (2019). This Is A Crysis. https://www.ippr.org/files/2019-02/this-is-a-crisis-feb19.pdf