Keskkonnapoliitika

Keskkonnapoliitika

Mihkel Annus: Miks ma Reidi tee ümber toimuvast hoolin?

17:05 08. september 2017

Postimehes ilmunud arvamusartikkel.

Mihkel Annus on MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaator ning Reidi tee kõneisik ERLis. Teda on alati paelunud praktilised, tõhusad ja jätkusuutlikud lahendused ning avaliku raha heaperemehelik kasutus.

Noore poisina näis kõrvalt vaadates, et tee-ehitus on igati vahva. Tähtsad mehed, suured lubadused ja vinged video-animatsioonid rajatavatest teedest! Masinad mürisevad ning inimesed töötavad usinalt selle nimel, et elu ja olu paremaks muuta. Kõik tundus väga ilus ja aus – teadmatus on ju õndsus. Tõsi, paljud taristuprojektid ongi hästi lahendatud ning teenivad igati eeskujulikult kodanike huve tänapäevani. Samas tulevad õigeid küsimusi küsides nii mõnegi projekti meepotis ilmsiks tõrvatilgad. Huvitav, kas Reidi tee potis on rohkem tõrva või mett?

Kuna minu erialane taust peitub mujal kui urbanistikas, on ainuvõimalik tugineda kaalutletud seisukoha kujundamisel uuringutele ning ekspertarvamustele. Äärmiselt mitmetahulises Reidi tee kaasuses on pädev ja usaldusväärne taustinformatsioon kuldaväärt. Alati tasub kõrva taga hoida ka lihtne juhtnöör, et ehk ei tasu seisukohta võtta ega eelarvamusi luua enne kui mõlema poole argumendid on läbi seeditud. Käigu see siis erialaeksperdi või tipp-poliitiku kohta.

Seega, süveneme veidi argumentidesse, mille toel nõukogudeaegse Põhjaväila ideelt tolm pühiti ning see Reidi teena uuesti serveeriti. Nagu iga teeprojekt, peitub esialgne initsiatiiv pealtnäha soovis liikluskorraldust siluda. Eesmärgiks seati raske- ja eratranspordi sujuvam korraldus sadama ümbruses ning ummiku leevendamine Pirita teel. Jah, kindlasti suureneb Russalka ristmiku läbilaskvus Reidi tee rajamisega ning ummikud monumendi juures ei pruugi sel juhul enam päevakorras olla. Küll aga peab olema valvas, et ühe probleemi lahendamisega me endale kahte uut juurde ei tekitaks.

Autod kuhugi ometi ei kao, pigem tuleb neid võimaluse tekkides tänavatele juurde, ning ühest otsast läbilaskvuse suurendamisega tekib kitsamasse otsa tropp – ummikud koonduvad kesklinnale lähemale. Ilmekas on seegi, et Reidi tee seletuskirjas sõnastab K-Projekt selgelt, et koridori rajamise tagajärjel kesklinna liiklusolukord halveneb, mitte ei parane. Sellisel juhul ei tegutseta Reidi tee ehitamisega ju suures pildis eesmärgipäraselt.

Hea küll, võtame sadama suunal liikuvad raskeveokid ka mängu. On ju ühendus sadamaga üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) üks osa ning selleks ei pea Tuukri tänaval elama, et mõista ukerdavate veokite poolt põhjustatud muret. Hiljuti avaldatud uudis plaanist Tallinki kaubalaev Muugale suunata vähendab märkimisväärselt rekade arvu kesklinnas ning loob eeskujuliku pretsedendi tulevikuks. Reidi tee projekteeriti laiutava magistraalina mõeldes muu hulgas seal vurama hakkavatele autorongidele. Kui tendents on raskeliikluse vähendamisele kesklinnas, siis pikas perspektiivis pole ometi mõistlik teekoridori mahtu üledimensioneerida, vaid luua algsetele projekteerimistingimustele vastav kesklinliku atmosfääriga tänav.

Lai spekter erialaspetsialiste on korduvalt viidanud praegu laual oleva projekti puudustele. Pea aasta tagasi pöördusid 14 erialaühendust, kodanikuliikumist ja ülikooli ka ühiselt linna poole palvega mured koostöös ning mõistlikumalt lahendada. Ja lahendusi leidub! Rekade mahu vähendamine kesklinnas on vaid üks neist, lisaks toob hiljuti avaldatud Viimsi liikuvusuuring välja kõige lihtsama mooduse Pirita tee ummikute leevendamiseks – ekspressbussiliin! Samuti tuleb tegeleda sundliikumise vähendamisega ehk näiteks luua kooli- ning lasteaiakohti kodu lähedale, millest näiteks hetkel just Pirita linnaosas puudus on.

Kõik linlased mõistavad, et autod lähikümnenditel teedelt ei kao. Liikuvuseksperdid kordavad kui ühest suust, et oluline on  just liikumisvõimaluste mitmekesistamine: lisaks autojuhtidele tuleb luua mugav liikluskeskkond ka jalgratturitele, jalakäijatele ning ühistranspordie. Uute autoteede ehitamine peaks seejuures olema viimane õlekõrs ummikute leevendamiseks. Loodetavasti aitab Tallinna rattastrateegia välja töötamine tõuke seni kakofoonilisele kesklinna rattateedevõrgu mõtestatud arendamisele.

Mul on siirald kahju, et sedavõrd oluline vaidlus on jõudnud otsapidi kohtusse. Seda põhjusel, et linna poolt on läbi sõrmede vaadatud seadusest tulenevale kohustusele viia läbi nõnda mahuka projekti nõuetekohane keskkonnamõju hindamine. Linnaplaneerimine ei peaks käima kohtu kaudu ning loodetavasti jääb see ka viimaseks korraks, kuna viimasel ajal näib ebameeldivaid õppetunde liigagi palju olevat. Rohkem suhtlemist, rohkem arvestamist, rohkem mõistmist!

Olen kahe käega selle poolt, et paari aasta pärast näeks praegu Reidi teele broneeritud koridor välja praegusest teistsugune. Säilitame sellest hea – mugava ligipääsu merele ja Russalka monumendile, loodusliku liivaranna, linnaroheluse Kadrioru pargi lahusosas – ning loome juurde uut väärtust. Sellele aitab kaasa mitmeotstarbeline ruumikasutus, kus on nii puhkealad, äripinnad, (taskukohased) korterid, avalikud asutused ja palju muud, mis piirkonnale elu sisse aitab puhuda. Selle kõige jaoks on ruumi ning ligipääsude loomiseks piisab ka kesklinlikust tänavast. Kohelgem seda suure potentsiaaliga mereäärset lõuendit hoole ja armastusega, et maalida koos hubane linnaruum.

Annan endast kõik, et aastate pärast saaksin perega pärast Ingliranna toidutänavalt söögipoolise välja valimist mõelda, millise puu varjus seekord piknikulinal päikselist pühapäeva pärastlõunat veeta. Mul on rõkkamiseni hea meel, et sarnast kujutelma jagab minuga tänaseks juba üle 400 hooandja!