Keskkonnapoliitika

Keskkonnapoliitika

Keskkonnaühenduste avalik pöördumine: Reidi tee projekti puhul loobuti ettevaatusprintsiibist

17:15 08. september 2017

 

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO), kuhu kuulub ka ERL, avalik pöördumine.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda väljendab oma avalikus pöördumises pettumust, et Reidi tee puhul pole ei kohaliku omavalitsuse poolt ega halduskohtu otsuses lähtutud keskkonnaküsimuste puhul olulisest ettevaatusprintsiibist.

Kolmapäeval, 6. septembril otsustas Tallinna Halduskohus mitte rahuldada MTÜ Eesti Rohelise Liikumise kaebust tühistada Reidi tee II etapi ehitusluba. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) väljendab pettumust, et sellises olulises keskkonnaküsimuses pole ei kohaliku omavalitsuse ega kohtu tasandil lähtutud ettevaatusprintsiibist.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaebus põhines peamisel asjaolul, et projektile pole koostatud nõuetekohast keskkonnamõju hindamist (KMH). Halduskohus viitab oma otsuses muuhulgas eelnevalt teostatud valdkondlikele uuringutele ning kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsiooni kohustusele tõendada projekti ohtlikkust keskkonnale.

Valdkondlikud erialauuringud eraldi ei tohi ega saagi asendada keskkonnamõju hindamise protseduuri, kuna see võimaldab kõrvale hiilida reast kvaliteedigarantiidest, mida KMH koostamine ette näeb. KMH protsessis on muuhulgas kohustuslik avalikustada eksperdi arvamus, kooskõlastada mõjuhinnang teiste pädevate asutustega, samuti on kindlalt sätestatud ekspertidele esitatavad nõuded ja avalikustamise kord. Valdkondlike uuringute puhul neid garantiisid ei ole. Selline praktika toob kaasa läbipaistmatud, ebausaldusväärsed ning halvasti kontrollitavad uuringud, mille puhul halvimal juhul keskkonnahoid võib osutuda teisejärguliseks.

Üllatavalt märgib halduskohus oma otsuses nagu kaebaja, praegusel juhul MTÜ Eesti Roheline Liikumine, oleks pidanud läbi viima uuringud tõestamaks Reidi ree rajamise ohtlikkust keskkonnale. Sellise tõendamiskoormise seadmine vabaühendusest kaebajale on lubamatu ning on vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti keskkonnaõiguse aluseks oleva ettevaatuspõhimõttega ning halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõttega. Neist põhimõtetest lähtuvalt on arendajal ja avalikul võimul kohustus nii avalikkust kui kohtuid veenda selles, et plaanitud tegevus on ohutu. Vastupidine olukord, kus keskkonna eest seisjatel lasub kohustus tõendada tegevuse ohtlikkust, on aga eeltoodud printsiipidega vastuolus. Tegevuse ohtlikkust saabki hinnata KMH käigus, mis on avalik menetlus. Alternatiivsete uuringute tellimise kulud oleksid vabaühendustele ilmselgelt ebamõistlikud ja selline kohtupraktika tõkestab juurdepääsu õigusemõistmisele viisil, mis on selges vastuolus rahvusvahelise Aarhusi konventsiooniga.

MTÜd Eesti Roheline Liikumine kohtus esindanud Karin Marosov sõnab otsust kommenteerides: “Kohtuotsuse puhul on üllatav ka see, et kohus asus ise hindama ja põhjendama, miks 10 aastat tagasi teistsugusele teeprojektile teostatud KMH on aja- ja asjakohane. Selliseid põhjendusi, rääkimata erialaspetsialistide hinnangutest, ei nähtu Tallinna linna otsusest KMH algatamata jätmise osas. Ringkonnakohtult ootame otsuse edasikaebamise korral vastust, et milline on siis ehitusloa väljastaja roll KMH menetluses ning kas tõepoolest saab seda rolli asendada kohus, asudes nö vajalikke põhjendusi kokku koguma erinevatest võimalikest hilisematest dokumentidest.”

Toonitame veelkord EKO seisukohta, et olulistes keskkonnahoiu küsimustes tuleb tegutseda ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ning KMH läbiviimise protsessis kindlustada läbipaistvus ning pädevaid osapooli kaasav lahendus, mille tulemusena suureneb keskkonnakasu.

 

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Roheline Liikumine
Balti Keskkonnafoorum
Läänerannik
Nõmme Tee Selts
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”
Keskkonnaõiguse Keskus