Keskkonnapoliitika

Keskkonnapoliitika

Poliitikast ja majandusest ehk kuidas müüa maha keskkonnaaktivisti maailmavaateid pankuritele 

11:30 25. veebruar 2016
Author: Kadri Green

Kes ennast usinalt Eesti Rohelise Liikumise teemade ja tegemistega kursis on hoidnud, on ehk märganud, et lisaks kodumaistele keskkonnateemadele oleme tegusad käsitlema ja vahendama uudiseid antud valdkonnas ka Ukrainast ja Gruusiast.

Eesti Rohelise Liikumise projekti koordinaatorina kuulun kahe rahvusvahelise kampaania töörühma. Esimese eesmärgiks on peatada keskkonnakahjulike hüdroelektrijaamade arendamine Gruusias ja teise puhul toetame Ukrainas üht kogukonda nende võitluses suure kanatööstusettevõtte laienemise vastu. Kuigi eesmärgid tunduvad mõneti ähmased, ja ehk et isegi laialivalguvad, siis osapool, kellest probleemid tulenevad ja nende lahendused sõltuvad, on väga konkreetne. Selleks oluliseks määrajaks on arengupangad, kes antud projekte rahastavad. Kui suudaksime pankuritele selgeks teha, miks üht või teist projekti mitte rahastada, saavutaksime oma eesmärgid üpriski lihtsal moel. Kui projektid jäävad ilma arengupankade rahastusest, kaotavad nad tihti ka erainvesteerijad. Paraku reaalsuses see kõik nii lihtsalt ei lahene, sest takistuseks on täiesti erinev arusaam jätkusuutlikkusest, keskkonnahoiust ja inimõigustest.

Jaanuarikuu viimasel nädalal sõitsin Londonisse, et kohtuda Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) töötajate ja tegevdirektoritega ning rääkida nende rahastatud projektide tegelikust mõjust Ukraina väikestele kogukondadele. Seda siis just seoses Ukraina kanatööstuse projektiga, mille arendaja sai möödunud aasta oktoobris 85 miljonit USA dollarit laenu oma korporatsiooni arendamiseks. Loomulikult oli selle laenu heakskiitmine panga poolt meile suureks pettumuseks, sest olime enne seda avaldanud põhjaliku aruande sellest, kuidas nimetatud ettevõtte tegutsemine ei vasta kuidagi EBRD sotsiaalpoliitikale. Juba algusest peale on antud projekti põhiliseks probleemiks olnud kogukonna kaasamine ja kohalike elanikega arvestamine. Pinged aina kasvavad, kuid laenu ikkagi anti ning ainus, mida me nüüd teha saime, oligi minna ja rääkida, et laenumaksed tuleb peatada, sest projekti arendades olukord läheb Ukrainas vaid hullemaks. Kolme kuu jooksul on kolm aktivisti tundmatute kurjategijate peksu ohvriks langenud. Politsei uurimine ei ole kuhugi viinud, kuid kohalikud on veendunud, et aktivistid said peksa, kuna julgesid avalikult kanatööstuse lainemise vastu protestida - nagu juba öeldud, sotsiaalsed pinged üha kasvavad. Tavaliselt õnnestub ametnike ja pankuritega keskkonnahoiust ning inimõigustest rääkides üksteise mõistmiseni jõuda siis, kui suuta selgitada mõne projekti rahastamisega kaasnevaid majandusriske või ohtu panga mainele.

Sõjalises konfliktis Ukraina puhul tundub aga, et projektide juures hinnatakse eelkõige vaid poliitilist mõju. Ilmselt ei tunnistaks pank ega ükski tegevdirektor seda avalikult, kuid järgnev oli Ukraina projektiga seotud osapoolte mitteametlik põhjendus - Ukrainasse investeeritakse isegi siis, kui see on majanduslikult kahjulik või ei vasta panga nõuetele.

Leian, et majanduse ja keskkonnahoiu vahel on väga selged seosed. Tihtipeale on turumajandusliku kasumi saamise iha üks põhilisi keskkonnakahju tekitamise põhjuseid. Õnneks üha enam näen, kuidas ühiskonnas mõistetakse keskkonnahoiu majanduslikku kasumlikkust. Kuid siiski, poliitilised ambitsioonid ja jõukatsumised jäävad minu silmis veel pikalt keskkonna seisukohalt tõsiseks probleemiks.