Energia ja kliima

Energia ja kliima

Kliimaneutraalse Eesti algatus ootab liitujaid, koos on juba 1250 allkirja

11:07 28. august 2019

Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest.

Kogutud allkirjad antakse üle peaminister Jüri Ratasele 13. septembril tema eestvedamisel toimuval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. 1000 allkirja tagab küll algatuse jõudmise Riigikokku, ent otsustajate motiveerimiseks oleks vaja suuremat toetust. Pöördumisega saab tutvuda ja oma toetusallkirja anda kuni 12. septembri hilisõhtuni Rahvaalgatuse lehel: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Üleilmse kliimakriisi lahendamine eeldab kõigilt Euroopa Liidu riikidelt eeskuju näitamist ning esimese sammuna tuleb seada eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaabis absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta saastajate esirinnas.

Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsalu sõnul nõutakse pöördumisega, et Eesti seaks eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaadataks ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. “Sealjuures ei saa kliimaneutraalsuseni jõudmine kindlasti tähendada bioenergia massilist kasutamist ega põlevkiviõli tootmise kasvu, mis on praegune riigi reaktsioon kliimapoliitika survele,” ütles Väinsalu.

Eesti esitab 2020. aasta alguseks Euroopa Liidule kaks meie riigi kliimategevusi kirjeldavat dokumenti: pikaajalise kliimastrateegia, milleks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, ning Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK), mis on alles koostamisel. Kummagi dokumendi ambitsioonikus ei ole hetkel piisav, et adekvaatselt kliimakriisile reageerida. Liikmesriikide kavadest selgub, kas Euroopa Liit saab võtta eesmärgiks kliimaneutraalsuse ja näitab Pariisi kliimaleppe täitmiseks 2020. aastal vajalikku rahvusvahelist eeskuju.

Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035” sai hoo sisse tänavusel Arvamusfestivalil. Rahvaalgatuse keskkonnas ning vabatahtlike abiga on algatus kogunud kokku 1250 toetajat. Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus, sellega on ühinenud Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine ja EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts. 

Lisainfo:
Piret Väinsalu
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
Tel: 58120287
E-post: piretelfond.ee