Energia ja kliima

Energia ja kliima

Üleskutse ministritele: toetage Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni!

15:00 27. veebruar 2019

4. ja 5. märtsil kohtuvad Brüsselis ELi riikide ministrid, et muuhulgas arutada Euroopa Komisjoni pakutud pikaajalist strateegilist visiooni kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks ehk visiooni „Puhas planeet kõigile“ (“A Clean Planet for All”). Neli Eesti keskkonnaühendust saatsid majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile ning keskkonnaminister Siim Kiislerile sel teemal avaliku kirja.

Kliimamuutuse tõsidust tunnistavate vabaühendustena kutsume teid üles toetama Euroopa Komisjoni ettepanekut, et EL peab jõudma aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni. Seda tuleks eelistada muudele Komisjoni uuritud stsenaariumidele, mis näevad ette sama sihini jõudmise oluliselt hiljem.

Nagu Euroopa Komisjoni väljatöötatud strateegilises visioonis rõhutatakse, on üleminek süsinikuneutraalsele majandusele selleks ajaks mitte üksnes võimalik, vaid targal toimimisel tooks see kaasa suurema majanduskasvu ning lisanduvad töökohad. Süsinikuneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 tooks näiteks kaasa 2,1 miljonit uut töökohta võrreldes 1,3 miljoni töökohaga, mida nähakse ette 80% KHG vähendamise stsenaariumi korral.

Tuletame meelde, et valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) 2018. aasta oktoobris avaldatud eriraport 1.5°C teemal näitab, et ebapiisav tegevus kliimamuutuse suunal toob kaasa kataklüsmilised tagajärjed juba praegustele, ent eriti tulevastele põlvkondadele ning võib põhjustada globaalses ökosüsteemis pöördumatuid muutusi, millega inimkond ei suuda toime tulla.

Nii Euroopa kui Eesti inimesed kannatavad kliimamuutuse tagajärgede all juba täna. Euroopas on kliimamuutusega seotud ekstreemsed ilmastikuolud perioodil 2010-2016 põhjustanud iga-aastaselt 12,8 miljardi EUR suuruse kahju. Jättes õigeaegselt tegutsemata, võib see ulatuda 2080. aastaks 190 miljardi euroni, mis võrdub EL SKP 1,8%-lise vähenemisega. Neid prognoose ja viimaseid teadusuuringuid arvestades soovitame lisaks puhta planeedi visiooni toetamisele kaaluda veelgi ambitsioonikama ettepaneku tegemist nii, et EL saavutaks süsinikuneutraalsuse juba aastaks 2040. Seejuures oleks vaja suurendada oluliselt ELi poolt aastaks 2030 seatud KHG vähendamise eesmärki.

Seni on Eesti olnud ELi kliimapoliitika osas pigem sabassörkija. Eestil on aeg sellest rollist välja astuda ning asuda suunanäitaja ja eestvedaja kohale. Kliimamuutused on ühelt poolt küll väljakutse, ent teisalt arenguhüppe võimalus.

Pöördumisega ühinenud organisatsioonid:

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Roheline Liikumine
Keskkonnaõiguse Keskus

Arengukoostöö Ümarlaud

 

 


EEA raport: https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/direct-losses-from-weather-disasters-3/assessment-1

 

Vastavalt Climate Action Network Europe 2018 raportile on Eesti kliimaeesmärkde täitmise ja seadmise osas EL 28 riigi hulgas tagantpoolt kolmandal kohal: https://www.kliimamuutused.ee/blog/cani-raport-eesti-on-kliimaeesmarkide-taitmisel-tagaotsas