Energia ja kliima

Energia ja kliima

Energeetikakava - kirjas üks, tegudes teine

12:09 22. veebruar 2016
Author: Kadri Green

CEE Bankwatch Network avaldas hiljuti uue raporti, mille eesmärgiks oli analüüsida Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rolli rohelisema ja puhtama energeetika arendamisel. Üheksas riigis, mida analüüs käsitles, lähevad Euroopa Liidu toetused 85% ulatuses avaliku sektori transpordi infrastruktuuride, ärisektori või tööstuse arendamisse. Umbes 7% toetustest on läinud puhta energeetika (energiatõhususe, taastuvenergia, energia talletamise) arendamisse. Eestis on see protsent kahjuks veel madalam - kõigest 4,78. 

Mida Eesti riigile eriliselt ette heita võiks, on tõsiasi, et kuigi on koostatud mitmeid kasvuhoonegaaside vähendamist taotlevaid arengukavu ja plaane, siis reaalsed tegevused ei paista eesmärke toetavat. Nimelt, eesmärgiks on suurendada aastaks 2020 jalakäijate ja ühistranspordi kasutajate osakaalu 7% võrra ning rongireisijate arvu poole võrra. Kuid Eesti on transpordi sektoris suunanud poole toetustest hoopiski teedeehitusse, samas kui keskkonnasõbralikuma raudtee ja ühistranspordi arendamisse eraldatakse raha kordades vähem. Sarnane olukord valitseb ka Eesti kõige saastavamas energeetikaharus, elektritööstuses. Vastavalt 2012. aasta andmetele toodetakse 81% elektrist põlevkivist, kuid aastaks 2020 on arengukava kohaselt plaan vähendada põlevkivi osakaalu elektri tootmisel alla 50%, kuid hetkeolukord näitab, et Eestil ei paista olevat poliitilist tahet muudatuste tegemiseks antud valdkonnas. 
 
Samal teemal saab täpsemalt lugeda juba Bankwatchi raportist.