ELi ja USA vabakaubandusleping

 Läbirääkimised kaubanduslepingu üle Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel (Atlandi-ülene kaubandus ja investeerimispartnerlus (TTIP) või ka Atlandi-ülene Vabakaubandusleping (TAFTA)) algasid 2013. aasta juulis ning kui see leping jõustuks, siis oleks see suurim kahepoolne vabakaubandusleping ajaloos.  

Läbirääkimised hõlmavad väga laialdasi küsimusi ja sektoreid, mitmed neist on seotud keskkonna ja tervisega. Kõneluste all on toiduohutusreeglid, sealhulgas geneetiliselt muundatud tooted, toksilised kemikaalid, äärmiselt saastavad kütused, andmekaitse ja paljud muud teemad.

Ametlikult on läbirääkimiste eesmärk jõuda lepinguni, mis teeb kaubavahetuse lihtsamaks. Reaalsuses aga tähendab see kõikehõlmavat tegutsemist, et ära lõhkuda nn kaubandusbarjäärid". See tegevus aga ähvardab nõrgestada kaitsemehhanisme, mis on paika pandud selleks, et kaitsta keskkonda ja kodanikke. Ja seda ainult seetõttu, et ettevõtted saaksid teenida suuremat kasumit.

 

Mis on kaalul?
Välja pakutud leping võib kujutada tõsist ohtu standarditele, mis kaitsevad inimeste tervist, keskkonda ja sotsiaalset heaolu. See riskeerib sellega, et vähendatakse demokraatlikult kokkulepitud kaitset mitmetes olulistes valdkondades nagu toidu ja kemikaalide ohutus, põllumajandus ja energia. Samuti takistaks lepe selliste ettevaatusabinõude loomist tulevikus.

Ühiselt tunnustatud standardite käibelevõtt (kus Euroopa peaks aktsepteerima USA importi, ükskõik, kas need ühilduvad EL-i regulatsioonidega, ja vastupidi) riskib standardite madalamaks muutumisega kuni madalaima ühise nimetajani. See vähendaks keskkonnakaitset ja jätaks elanikud kaitsetumaks tervise, ohutuse ja teiste riskide ees.

Näiteks võidakse vaidlustada Euroopa piirangud hormoonidega töödeldud lihale ja klooriga pestud linnulihale. Samuti võidakse kahtluse alla seada praegused plaanid Euroopa Liidus, mis piiravad sissepääsu naftale, mis tuleb eriti keskkonnakahjulikest õliliivadest, samuti kohalikud ja rahvuslikud keelud kildagaasi osas. Leping võib ohustada ka toidu märgistamise nõuded, sealjuures ka informatsiooni jagamist geneetiliselt muundatud koostisosade kohta.

 

Salajane ja ebademokraatlik protsess
Läbirääkimised on looritatud saladuskattega. Euroopa poolelt on Euroopa Komisjonil volitus liikmesriikide eest läbi rääkida, seda ilma kohase Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonna kaasamiseta. Läbirääkimiste mandaat ja teised dokumendid hoitakse avaliku uurimise eest varjus. USA-s on läbirääkimiste dokumentidele juurdepääs karmi salastuse nõudega ainult piiratud osal kaubandusnõunikel, kes on suures osas ärilise taustaga.

 

Korporatsioonide mõjuvõim
Jõulised ettevõtete lobigrupid – alates agrotööstusest ja keemiatööstusest ning lõpetades kaevandustööstustega – teevad juba praegu aktiivset lobitööd, et lepinguga vabaneks keskkonna-, tarbija-, ja sotsiaalkaitsenõuded. Suurkorporatsioonid kutsuvad otsustajaid silmnähtavalt üles, et standardeid nõrgendada, kuna see on ilmtingimatu läbirääkimiste eesmärk. 
Seni, kuni läbirääkimised on salajased, jäävad kahtlused, et korporatsioonidel on tasakaalustamatult suur mõju.

 

Kaheldavad majanduslikud väited
Kaubanduslepet propageeritakse kui võimalust suurendada kaubandust ja investeerimist ning luua töökohti. Sellegipoolest oleks tegelik majanduslik kasu minimaalne ja sealjuures vaadatakse mööda potentsiaalsetest keskkondlikest ja sotsiaalsetest kaotustest. 
Selle asemel, et pöörata tähelepanud ilmsetele probleemidele praeguses süsteemis, propageerib ettepanek tavapärast äritegevust. Kui suurettevõtted võivad näha kasvavaid kasumeid, siis üksikisikud, ühiskond ja tulevased põlved maksavad selle tõenäoliselt kinni.

 

Ettevõtete ülemäärased õigused
Leping ähvardab anda rohkem õigusi ettevõtetele klausli kaudu, mida kutsutakse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks (ISDS). Kui see klausel saab leppe osaks, siis annab see korporatsioonidele õiguse nõuda kahjutasu salajastes kohtutes ehk arbitraažides, kui nad arvavad, et nende kasumit on ebasoodsalt mõjutanud muutused regulatsioonides või poliitikas. Kahjukulud on potentsiaalselt piiramatud. Kahjutasu saab nõuda isegi oodatavate tulevikukasumite eest.

Olemasolevate investori ja riigi vaheliste lepete kaudu on nafta, gaasi ja kaevandusettevõtted, tuumaenergiatööstus ja farmaatsiatööstus seda juba palju kordi teinud, leides, et nende kasumit on kahjustanud muudatused tervise ja keskkonna regulatsioonides. Selline mehhanism lubab ettevõtetel vaidlustada demokraatlikult kokkulepitud otsused. See ei ole avalikkuse huvides ja ei tohiks olla osa EL-USA kaubandusleppest.

 

Jätkusuutliku tuleviku heaks
Me kutsume üles, et TTIP läbirääkimised peatataks, kuna arutatakse teemasid, millele pole kaubandusleppes kohta.

  • Seisame vastu igasugustele püüdlustele muuta regulatsioone saastavate tööstuste kasuks, ühtlustada ohutus- või tootestandardeid allapoole ja piirata tulevast seadusloomet, millega tahetakse kaitsta inimesi ja keskkonda.
  • Me tahame, lepingukõnelused tehtaks läbipaistvaks ja lõppeks salatsemine. Läbiräägitavad tekstid peaksid olema avalikud, nii et inimesed saaksid teada, mida arutatakse ja milles kokku lepitakse.
  • Me oleme vastu, et välisinvestorid saaksid eriõigused riike suletud arbitraažikohtutesse kaevata ISDS mehhanismi abil.
  • Läbirääkimiste alla ei tohiks kuuluda kindlasti tervishoiu ja ohutusteemad, nagu toiduohutus, loomade ja taimede tervis ja heaolu.

Euroopa Liit peaks olema teejuht loomaks jätkusuutlikku ühiskonda. Vaja on kaitsta ja toetada kohalikku majandust ja kestlikke töökohti, puhtamat keskkonda, paremat sotsiaalkaitset ja vastustundlikumat energia- ja toidutootmist. Euroopa Liidu olulised nurgakivid nagu saastaja maksab põhimõte ja ettevaatusprintsiip peaksid olema ELi seaduste keskmes, et kaitsta inimesi ja keskkonda.

Vabakaubandusleping? TTIP?