Taustakirjad ja ülesanded

9# KEMIKAALIVABADUS

09. aprill 2018

See on Roheväljakutse 9. päeva, 10. aprilli taustakiri - siit leiad teema kohta lisainfot ja teksti lõpust päevaülesanded.

  

Täna pöörame pilgu põnevasse kemikaalide maailma. Tänase taustakirja on koostanud  Balti Keskkonnafoorum. Räägime lähemalt sellest, mida meie tarbetooted sisaldavad, mis on kemikaalikokteil ja kuidas teha teadlikumaid valikuid.


“Kemikaalivabaduse” teemapäeva toetavad:

                   


Kemikaalikokteil – mis see on?

Poes müüdavates toodetes kasutatakse sadu tuhandeid erinevaid kemikaale. Umbes kaks kolmandikku kemikaalidest on mõnes vormis inimestele või keskkonnale toksilised. Võib tunduda kummaline, et neid aineid ikkagi nii laialdaselt kasutatakse, kui neil on tõesti kahjulik mõju.

Esiteks seisneb probleem selles, et igal aastal jõuab turule rohkem kui 1000 uut kemikaali. Seni, kuni pole tõestatud, et aine on kahjulik, on see seaduse silmis ohutu. Tõendamisprotsess ja aine kasutamise keelustamine võib aga võtta aastaid või lausa aastakümneid.

Lisaks on ainete, mille kahjulik mõju on tõestatud, kasutamine väikestes kogustes ikkagi lubatud. Mida rohkem tarbime, seda suurem on tõenäosus mitmete erinevate ohtlike ainetega pidevalt kokku puutuda.

Niisiis leidub ohtlikke aineid väikestes kogustes paljudes toodetes, mida iga päev kasutame. Näiteks on levinud Sodium Laureth Sulfate’i (SLS’i) kasutamine kosmeetikas ja hügieenitoodetes. Seda lisatakse toodetesse peamiselt seetõttu, et need paremini vahutaks. SLS ärritab ja kuivatab nahka ning kuna aine ladestub organismi pikaks ajaks, võib see kahjustada elutähtsaid organeid.

Lisaks tasub vältida tooteid, mis sisaldavad ammoniaaki (võib põhjustada neeru- ja maksakahjustusi), kloori (hingamisteid ja nahka ärritav toime) ja formaldehüüdi (vähki tekitav toime) sisaldavaid puhastusvahendeid.

Kui üksikute ainete mõju on tänaseks juba päris palju uuritud, siis erinevate ainete koostoime on paljuski teadmata. Peetakse tõenäoliseks, et erinevate ainete kahjulik mõju organismis mitmekordistub ehk siis tekib nn kemikaalide kokteil. Osad uuringud (1,2,3) on jõudnud järelduseni, et mitme kemikaali koosmõjul suureneb nende kahjulikkus lausa 300 korda. Kindel on see, et sage kokkupuude kahjulike kemikaalidega ka madalates kogustes nõrgestab organismi võimet stressiga toime tulla ja soodustab nahaärrituste, allergiate ja tõsisemate tervisehädade teket.

Eriti kaitsetud on lapsed, kes on toksiliste kemikaalide suhtes palju tundlikumad kui täiskasvanud. Neil on oma kehakaalusuhtes suurem nahapind, suurem hingamismaht ja kiirem ainevahetus kui täiskasvanutel. Laste immuun- ja närvisüsteem alles arenevad ning mürkide väljutamisesüsteemid ei funktsioneeri nende kehas veel täielikult. Peale selle on väikelapse nahk täiskasvanu omast oluliselt õhem ning ei ole täielikult välja arenenud, et toimida piisava kaitsebarjäärina.

 

Mõtle, mida tarbid

Ohtlikke aineid nende laialdase leviku tõttu täielikult loomulikult vältida ei saa, kuid igaüks meist saab kaitsta nii enda kui oma lähedaste tervist ning keskkonda, tehes teadlikumaid valikuid. Üks esimesi samme on jälgida, mida tarbid.

Tervise- ja keskkonnasõbraliku toote tunneb väga lihtsalt ära näiteks ökomärgiste abil. Kõige enam Eesti turul levinud ökomärgised on Euroopa Liidu Lilleke, Põhjamaade Luik, Sinine Ingel, tekstiilitoodetele antav Ökotex keskkonnamärk ning kosmeetikatoodetelt leitavad EcoCert ning NaTrue märgised:

      

      

Vältida tasuks aga rohepesu – lihtsalt rohelise konna pilt ega kiri “natural” või “eco” pole veel ökomärgis. Usinamad võiksid lisaks ökomärgisele ka toodete koostist uurida.

Esmapilgul võib tunduda, et kemikaalide maailmas orienteerumine on nende pikkade ja keeruliste nimetuste tõttu keeruline. Ei maksa lasta aga esmamuljel end petta. Nagu ütles õpetaja Laur Tootsile: “Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool.” Võta korraga ette 1-2 ainet või ainegruppi, mida teadlikult väldid. Tasapisi jäta meelde üha rohkem aineid. Võime garanteerida, et koostise lugemisest saab sõltuvust tekitav harjumus.

5 fakti ohtlikest ainetest, mida pead teadma!

1. Väga sageli on metallist toidupurkide sisepinnad kaetud epoksüvaiguga, mis sisaldab bisfenool A-d (BPA-d). BPA võib avaldada mõju juba väga väikeste koguste puhul. Aine on hormoonsüsteemi kahjustavate omadustega.

2. Parabeene kasutatakse toodetes säilitusainetena. Neid peetakse hormoonsüsteemi normaalset toimimist pärssivaks ning seostatakse emaka- ja rinnavähiga. Eriti tasub jälgida propüül- ja butüülparabeenide (propylparaben, butylparaben) sisaldust.

3. Tootja pole kohustatud väikestes kogustes sisalduvate lõhnaainete konkreetset koostist tootel näitama, ehkki Euroopa Liidu seadusandlus nõuab 26 kindlaks määratud allergeense lõhnaaine märkimist kosmeetikatoote pakendil. Nii võib sadu erinevaid kemikaale koostises märkida lihtsalt kui "fragrance" või “perfume”, ilma et tarbija tegelikult teaks, mida kasutab.

4. Kreemides kasutatakse sageli niisutajana mineraalõlisid (nt paraffinum liquidum), mis võivad olla nafta töötlemise jääkproduktid. Mineraalõlid ummistavad poore ja hakkavad kehas kuhjuma, soodustades seeläbi vähki haigestumist.

5. Plastikust mänguasjade puhul tasub jälgida plasti tugevust. Pehmest plastikust mänguasjade töötlemisel võib olla kasutatud ftalaate, mis võivad kahjustada lapse arengut ning mõjutada viljakust.

Kõige lihtsama nipi oleme aga viimaseks jätnud. Kui tihti mõtled oma tarbimisharjumustele? Milliseid tooteid Sul päriselt vaja on? Näiteks akna- ja klaasipesuks pole spetsiaalset vahendit sootuks vaja, piisab puhtast veest ja mikrofiiberlapist. Ja mida kõik saab koduste vahenditega – sooda, äädika, sidruni, sidrunhappe jmt – ise kodus valmistada! Hoiad kokku kallite puhastus- ja kosmeetikatoodete pealt ning pealekauba tead täpselt, mida toode sisaldab.

Kas Sina tead, mida tarbid? Missugused kemikaalid peituvad Sinu vannitoakapis või kosmeetikakotis? Teame, et harjumused on visad ja üleöö muutused ei toimu. Pole oluline, kas Sinu ostuotsused on juba täna põhjalikult läbi mõeldud või pole Sa kuulnudki, et igapäevatoodetes võib olla aineid, mis on tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Tänased ülesanded on koostatud selliselt, et igaüks leiaks endale midagi huvitavat ja jõukohast.

 

Ülesanne #1: Tee läbi ökomärgiste test

Oleme koostanud testi, kus ametlike ökomärgiste sekka on peidetud tüüpilisi „rohepesu“ näiteid: http://thinkbefore.eu/tarbija/okomargised/

Tagasiside #1. Jaga meiega oma tulemust ja mõtteid.

 

Ülesanne #2: Uuri, mida sisaldavad sinu kosmeetika- või hügieenitooted

Vali üks kosmeetika- või hügieenitoode – sobivad nii näokreem, hambapasta, küünelakk või dušigeel – ning otsi iga selles sisalduva koostisosa kohta infot Skin Deep (https://www.ewg.org/skindeep) andmebaasist.

Tagasiside #2. Kirjuta meile saadud tulemustest. Kas ja milliseid kahjulikke aineid koostisest leidsid?

 

Ülesanne #3: Jaga kodukoristusnippi

Jaga meiega Facebooki grupis või e-maili teel oma lemmikut "keemiavaba" puhastusvahendi retsepti või mõnda muud kavalat nippi, mida koristamisel kasutad.

 

Ülesanne #4. Märka ohusümboleid

Väga tihti võib näiteks puhastusvahenditelt leida ohusümboleid, mis annavad teavet toote ohtlikkuse kohta. Ohusümbolid on kergesti äratuntavad punase rombi järgi. Ohusümbolite tuvastamisel on abiks järgnev test: http://thinkbefore.eu/testi-kui-hasti-sina-ohusumboleid-tunned/

Tagasiside #4. Kirjuta meile missuguseid ohusümboleid enda kodukeemiatoodetelt leiad? Millisel tootel neid kõige rohkem oli? Kas plaanid selle toote keskkonnasõbralikuma vastu välja vahetada?

 

Ülesanne #5: Loe kokku, kui palju erinevaid puhastusvahendeid Sul kodus on. Ürita meenutada, kui paljusid neist viimane kord koristades kasutasid? Kas saaksid hakkama ka väiksema arvu toodetega?

Tagasiside #5. Jaga meiega oma arvamust, soovi korral ka pilti oma puhastusvahenditest.


 

 AUHINNAD 

Täna on meil kokku 4 auhinda. Kõikide tagasiside andnud osalejate vahel loosime välja kaks Biominerata looduslike puhastuvahendite stardikomplekti ja 2 kinkekotti Balti Keskkonnafoorumilt (sisaldavad erinevaid loodussõbralikke puhastusvahendeid ja loodustooteid).


Teemapäeva toetab Balti Keskkonnafoorum projekti NonHazCity raames, mida rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.