Taustakirjad ja ülesanded

#8 PAKENDIVABAM ELU

08. aprill 2018

See on Roheväljakutse 8. päeva, 9. aprilli taustakiri - siit leiad teema kohta lisainfot ja teksti lõpust päevaülesanded.

 

“Me ei päri Maad mitte oma esivanematelt, vaid laename seda oma lastelt.” (Indiaani vanasõna)

Täna tutvustame lähemalt pakendivabama elustiili põhimõtteid ning jagame nippe, kuidas enda igapäevaelus jäätmeteket vähendada. Lisaks sukeldume korduvkasutatavate vs ühekordsete asjade maailma ja räägime uutest jätkusuutliku elu trendidest.


“Pakendivabam elu” teemapäeva toetavad:


Kuidas liikuda pakendivabama elu poole?

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes. Mahu poolest moodustavad eestlaste kodumajapidamise jäätmetest kõige suurema osa just pakendid.

Pakend on oluline, kuna kaitseb ja aitab säilitada toodet, kuni me seda kasutama hakkame. Pakendil on kirjas ka oluline tooteinfo: kuidas seda toodet säilitada või mida ta sisaldab. Toidukaupadest rääkides on pakend sageli oluline ka toiduhügieeni mõttes - see aitab säilitada toidu värskust pikemaks ajaks ja vähendab seega toiduraiskamist. Tänapäeval on probleemiks just ülepakendamine: pakendatakse tooteid, mis eraldi pakendamist ei vaja (paljud puuviljad). Näiteks sattus USA toidukett Whole Foods kriitika alla, kui hakkas müüma kooritud apelsine plastpakendis.

Pakendivabam elustiil võib alguses tunduda keeruline. Selle järgimise teeb lihtsamaks ja arusaadavamaks  zero-waste  ehk nullkulu elustiili viie R-i püramiid (refuse-reduce-reuse-recycle-rot):

 

1. Keeldu (refuse)

Ennetamine on kõige efektiivsem viis jäätmetekke vähendamiseks. Selle põhimõtte puhul tuleb õppida ütlema “EI”: ei reklaamlehtedele postkastis; ei tasuta jagatavatele lendlehtedele ja muule nännile, mis sulle tegelikult kasu ei too; ei kilekottidele; ei toidule, mis on ülemäära plastikusse pakendatud; ei osalemisele üritustel, mis kahjustavad keskkonda jne. Mida rohkem võtame vastu “tasuta” asju, mis enamjaolt lõpetavad prügimäel, seda rohkem suurendame nende “tasuta” asjade nõudlust.

Toiduaineid saab mugavalt osta ka pakendivabalt, selleks pakuvad häid võimalusi mitmed mahepoed, näiteks Biomarket. Seal saab pakendivabalt osta nii jahusid, helbeid, pähkleid, seemneid, kuivatatud puuvilju ja isegi õlisid, äädikat ja kastmeid. Ostjal tuleb vaid endal võrkkott, sobiv taara kaasa võtta ja poes enne täitmist ära kaaluda. Paberkotte saab kohapeal. Lisaks sellele tegutseb Pärnus pakendivaba pood Paljas Pala.

 

Nõuanded:

  • Kleebi postkastile kleeps “Ainult tellitud post”, mille saad Eesti Posti kontorist.
  • Kui mõne paberi- või reklaamllipiku peal on tõesti vajalik info, mida sa vajad, siis tee sellest oma telefoniga pilt.
  • Ostle rohkem turul, kus on vähem pakendatud kaupa.
  • Eelista suurpakendeid, ostes harvem, aga suuremaid koguseid
  • Siin on TABEL ja KAART aitamaks leida üles poed (küll peamiselt Tallinnas ja Tartus), kus saab oma pakendisse kaupa osta.
  • Keeldu plastikusse mähitud maitsetaimedest ning pane kodus seemned mulda või osta kimp rohelist turu pealt.

 

2. Vähenda (reduce)

Meil kõigil on kodus asju, mis enam kasutust ei leia ning mis võtavad mõttetult ruumi ja segavad õigete asjade kiiret üles leidmist. Asjade vähendamise teemaga tutvud ka Roheväljakutse viimasel, “Minimalismi” teemapäeval. Näiteks -  miks paljudel inimestel on raske leida, mida hommikuti selga panna? Sest riidekappides on liiga palju emotsioonioste, mille uudsus ja kvaliteet on hääbuma hakanud ning mis tihtipeale ei sobi teiste riietega kokku. Aga siiski on kahju neist esemetest vabaneda, sest tegelikult ei ole seda toodet tema ostuhinna väärtuses kasutatud.

Nõuanded:

  • Anna enda kasutult seisvad riided ära kaltsukatesse või riidekonteineritesse (Tallinna riidekonteinerid, Tartu konteinerite kohta leiad infot siit), kallimad asjad saad maha müüa.
  • Sinu jaoks ebavajalikud asjad saad ära anda nt “Tasuta kraam” või muudes “Annan ära”- tüüpi Facebook´i gruppides või müüa maha mõnes netipoes.
  • Tee enne poodi minekut nimekiri asjadest, mida sul vaja on - nii väldid ebavajalike asjade koju toomist ja vähendad kasutute asjade hulka kodus.

 

3. Taaskasuta (+ paranda) - Reuse (+ repair) 

Ühekordsete toodete eluiga on ebapraktiliselt lühike, kuigi nende tootmisele kulub ikkagi väga palju ressursse. Kulutame sageli raha toodetele, mida peame ikka ja jälle uuesti ostma ning mis jõuavad väga kiirest prügimäele. Kas on alternatiive?

Nõuanded:

  • Asenda ühekordsed esemed korduvkasutatavatega (veepudel, köögirätikud, riidest näopuhastuslapid, riidest poekotid, võrkkotid, puruteesõel, tselluloosist/puuvillast köögilapid, metallist/klaasist kõrred, metallist raseerija jne).
  • Kui mingi ese kodus katki läheb, proovi seda esmalt ise parandada või suuna  kellelegi parandamiseks.
  • NAISED: muutke oma kuupuhastus jäätmevabaks, kasutades menstruaaltopsikest, riidest sidemeid või imavaid aluspükse. Loe rohkem SIIT. Topsikesi müüakse nüüd ka Biomarketites.

 

4. Töötle ümber (recycle)

Pakendivaba elustilli viljelemisel on see samm üsna tagaplaanil, sest püütakse kohe alguses tekitada vähem jäätmeid. Alustajatel ja kiire eluviisiga inimestel on siiski jäätmete liigiti sorteerimine olulisel kohal, sest keeruline on üle päeva hakata ainult pakendivaba kaupa ostma - tuleb koguda palju infot ja katsetada. Me hääletame oma rahaga, seega, mida rohkem pakendivabalt ostame, seda kiiremini suureneb ka pakkumine.

Täpsemad juhtnöörid jäätmete sorteerimiseks on leitavad SIIT ja SIIT.

Nõuanded:

  • Uuri välja sinu kodu lähedal asuvad jäätmekonteinerid (Tallinna konteinerid või Kuhuviia).
  • Aegunud või kasutamata jäänud ravimid saad tasuta viia igasse apteeki, neil on kohustus neid vastu võtta.
  • Suured/ohtlikud jäätmed vii jäätmejaama.
  • Vanad rehvid vii tasuta jäätmejaama või autoremonditöökotta.

 

5. Komposteeri (rot)

Leia endale sobiv komposteerimissüsteem: kas komposteerid enda tagaaias, viid oma jäätmed biolagunevate jäätmete konteinerisse, lased kiire töö teha ussidel (vermikkomposter), bakteritel (nt Eesti ettevõte Festera) või  mikroorganismidel (Bokashi ämbrid). Juhised selle kohta, mis täpsemalt sobib biolagunevate jäätmete konteinerisse viimiseks, leiad siit.

Pkendivabamale elule üleminekul on aga ka üks potentsiaalne konfliktikoht. Kuigi see elustiil võib tunduda piltidelt ja blogides täiuslik ja esteetiline, siis on oht, et pakendivaba elu eesmärk jääb tahaplaanile - see, miks me midagi teeme ja mis on otstarbekas.

Näiteks kui kodus on väga hästi töötav plastmassist WC-hari, siis ei oleks mõttekas ja keskkonnasäästlik lihtsalt visuaalse sobivuse  pärast uut metallist või puidust harja osta, et nii-öelda sobituda rohkem zero-waste elustiili viljelejate hulka. Uut harja tuleks soetada  ikkagi siis, kui selleks vajadus tekib ning siis tuleks kaaluda kõiki variante ja valida parima kvaliteedi ning omadustega toode. Üks hea blogipostitus (inglise keeles)  selle näitlikustamiseks.

Eesti blogid, kus on juttu pakendivabast elustiilist: Nullkulu, Terviklik Ringlus, Slow.ee.   

Soovitame liituda ka “Pakendivaba poodlemine ” FB grupiga, kus saad jagada mõtteid ja tähelepanekuid pakenditest ja nende puudumisest.

 

Mis on plogging?

Plogging on uus fitnesstrend, mis sai alguse Rootsist, kui liideti sõna jogging (jooksmine) sõnaga plocka upp (prügi üles korjamine rootsi keeles). See on harrastus, kus inimesed tavaliselt sportliku tegevuse käigus korjavad üles tee peal nähtud maas vedeleva prügi.

Kiiresti levis trend ka mujale Skandinaaviasse, Saksamaale ja USA-sse, kus on juba tekkinud prügijooksmise grupid. Tegevust saab harrastada sõltumata sellest, kas oled üksi või mitmekesi, kas jooksed, kõnnid või matkad - vaja on lihtsalt mugavaid riideid ja kotti, kuhu prügi korjata. Tavaliselt tehakse oma "saagist" ka pilt:


 

Tarbimise, uute asjade ja pakendite virvarri kadudes tuletage endale meelde, mis põhjusel on vaja muutus ellu kutsuda: kas selleks, et meie lapsed ja lapselapsed näeksid ka seda imelist maailma, selleks et hoida Maal looduslikku mitmekesisust või lihtsalt selleks, et elada ise tervislikku ja täisväärtuslikku elu ka mõnekümne aasta pärast.


 

 

Täna on meil sulle 5 erinevat ülesannet. Vali endale nende seast kõige meelepärasem (soovi korral võid teha mitu ülesannet) ning anna meile ka tagasisidet.

 

Ülesanne #1: Ühekordsed vs pikaajalised esemed

Leia oma kodust 3 ühekordset eset ning proovi mõelda või otsi interneti abil neile võimalik alternatiiv.

Tagasiside #1: Kirjuta meile, mis esemed valisid ja millised asendused neile leidsid. Kas oleksid nõus need ühekordsed esemed keskkonnasõbralike alternatiivide vastu välja vahetama?

 

Ülesanne #2: Ostle pakendivabalt!

Proovi täna pakendivaba poodlemist ehk siis väldi pakendatud toitude ostmist nii palju kui võimalik. Võta poodi või turule minnes kodust kaasa oma riidekotid, võrkkotid, karbid, anumad jms ning osta poest/turult vähemalt üks toode oma pakendisse või üldse ilma pakendita.

Tagasiside #2: Jaga meiega, kuidas sul läks? Kas oli kerge või raske ülesannet täita, kas läheksid ka järgmisel korral oma karpide jm-ga pakendivabalt ostlema? Soov korral jaga meiega pilti oma ostudest.

 

Ülesanne #3: Uuri välja, kuhu saaksid oma jäätmeid viia!

Uuri, kuhu saaksid oma jäätmed viia: kas su koduümbruses on lisaks olmejäätmete konteinerile olemas ka biolagunevate jäätmete konteiner ja äkki ka vanapaberi konteiner? Kui kaugel on sinust klaaspakendi- või segapakendikonteiner? Kui kaugel on sinust apteek, kuhu saad oma vanu ravimeid viia? Ehk leiad enda lähedusest ka jäätmejaama, kuhu suuremaid ja ohtlikumaid jäätmeid viia. Abiks on näiteks Kuhuviia (telefonist avades pole just kõige mugavam), abi jäätmete sorteerimisel leiad sellest põhjalikust tabelist.

 

Tagasiside #3: Kirjuta meile, kas sorteerid jäätmeid, mis võimalused jäätmete sorteerimiseks sinu kodu ümbruses on ja kas avastasid ka mõne uue konteineri, mille olemasolust sa enne ei teadnud?

 

Ülesanne #4: Koos puhtama elukeskkonna nimel!

Oma teel poodi/kooli/tööle/koju korja maast üles vähemalt 3 prügieset või võta kott ja mine spetsiaalselt õue jalutama/jooksma ning korja tee peal kokku ettejuhtuv prügi.

Tagasiside #4: Tee pilt oma saagist või kirjuta sellest meile. Kas antud piirkonnas oli palju maas vedelevat prügi? Soovi korral kirjuta ka juurde, kus ringi liikusid.

 

Ülesanne #5: Uuri zerowaste (nullkulu) liikumist

Pane https://www.youtube.com/  otsingusse  “zero waste” ning vaata selle elustiili kohta üks video.

Tagasiside #5: Kirjuta meile, mida uut teada said ning mida tahaksid ja oleksid võimeline puhtama elukeskkonna nimel tegema.



PÄEVAAUHINNAD

Kõikide tagasiside andnute vahel loosime välja 3 HugBag võrkkottide komplekti, 3 BioBag kompostimise komplekti ning Klean Kanteen roostevabast terasest joogiipudeli Veepudel.ee-lt.