Taustakirjad ja ülesanded

#7 TEKSTIILITÖÖSTUSE PAHUPOOL

07. aprill 2018

See on Roheväljakutse 7. päeva, 8. aprilli taustakiri - siit leiad teema kohta lisainfot ja teksti lõpust päevaülesanded.

 

   

Kas teadsid, et keskmiselt 40% kõigist ostetud riietest jäävadki riidekappidesse ega jõua kunagi ostja selga?

Pühendame tänase päeva oma riiete tarbimise harjumuste analüüsimisele ja püüame näha, kuidas sellega seotud igapäevavalikud mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda. Keskendume sellele, milliseid radu pidi on igaühe riidekapi sisu tema riidekappi jõudnud ja kuhu jõuab sealt edasi.


7. päeva auhinnad on välja pannud:

                         


Rõivatööstusel on keskkonnale märkimisväärne mõju ning see on just viimaste kümnenditega hüppeliselt kasvanud - praegu tarbitakse maailmas aasta jooksul 400% rohkem rõivaid kui 20 aastat tagasi.

Üks tuntud tekstiilitööstuse materjale on puuvill, mida lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka näiteks kohvifiltrite või telkide valmistamiseks. Puuvillataim vajab kasvuks väga palju vett ning kiireks ja produktiivseks kasvuks kasutatakse ka palju putuka- ja taimetõrjevahendeid. Näiteks on vaja 1 kg puuvilla tootmiseks, millest on võimalik valmistada üks T-särk ning üks paar teksaseid, 20 000 liitrit vett.

Lõputu tekstiiliturg Marokos

Odavamat sünteetilist siidi valmistatakse puidumassist, mille tarbeks võetakse maha üha enam metsa, ning siidi töötlemiseks kasutatakse palju kemikaale, mis jõuavad tootmisest loodusesse (ka põhjavette ning edasi toiduahelasse). Kõige tipuks on palju kasutusel sünteetilisi materjale, mille tootmiseks on vaja palju vett ja energiat ning mis lagunevad looduses aastakümneid. Tekstiil on üks kõige keerulisemaid jäätmeliike, mida pole lihtne ümber töödelda, seetõttu jõuabki suurem osa meie äravisatud riietest kas prügimäele või põletisse.

 

Kuidas on tekstiilijäätmetest saanud nii suur probleem?

1990. aastatel sai hoo sisse kiirmood ja koos sellega ka mõtteviis, et riided on väga lühiajaliseks kasutamiseks. Suurema kasumi nimel viisid paljud brändid oma tootmise arengumaadesse, kus on võimalik sama töö ära teha oluliselt väiksemate kuludega. See tõi esile aga järgmised probleemid, mis ei ole tänaseni lahendust leidnud: vabrikutööliste pikad tööpäevad ja madalad palgad, aina kasvav koormus ja (elu)ohtlikud töötingimused vabrikutes (ingl sweatshops).

Seni on kiirmoeketid saanud edu nautida tänu üha kasvavale nõudlusele. Käesoleva aasta andmetel läheb maailmas igal aastal prügimäele 21 miljardit tonni riideid. Mida enam on meie hulgas teadlikke tarbijaid, seda suurem on tõenäosus, et ületootmine hakkab tasapisi leevenema ja prügilatesse jõudev rõivaste ja tekstiili hulk vähenema. 

Ka teise ringi poodides osteldes peaks säilitama kaine mõistuse, et mitte osta riideid odavuse, vaid eelkõige vajaduse pärast. Ei tasu mõelda, et küll saab hiljem oma riided abivajajatele annetada. Arengumaadesse saadetav riideabi on ennast ammendamas ja sageli saadetakse sinna riideid eesmärgiga lihtsalt neist vabaneda, mitte enam üllaks heategevuseks.

 

Kuidas oleks õige kasutatud riietest vabaneda?

Tarbija tasandil saab igaüks hoolt kanda selle eest, et toetada oma valikute ja ostudega keskkonnasõbralikke tootjaid ning ümbertöötlemist/taaskasutust. Igaüks saab suures osas ka kontrollida seda, kuhu tema kasutatud riided jõuavad.

Kui riided on terved ja puhtad, saad need viia näiteks Uuskasutuskeskusesse või riidekonteinerisse. Alati on võimalus need ka komisjonipoodi või internetti müüki panna või siis sõpradele-tuttavatele laiali jagada. Sotsiaalmeediast võib leida gruppe, kus oma riideesemeid pakkuda, ja ka näiteks käsitööhuvilisi, kes võiksid tekstiilist, nööpidest ja muust väga huvitatud olla. Kui riided on aga lõplikult ära kasutatud (augulised, topilised, kulunud), siis on võimalik viia need H&M kauplustesse, kus võimalusel suunatakse tekstiil taaskasutusse või  töödeldakse riidekiud isolatsioonimaterjaliks.

Kasulik on uurida nutikaid nippe, kuidas ise oma majapidamises vanadele riietele uus otstarve leida. Näiteks saab vanast pluusist teha korduvkasutatava poekoti, vaata lühivideot siit.

Tänapäeval on välja töötatud uusi tehnoloogiaid, mis aitavad takistada tekstiiliprügihunnikute lõputut kasvamist. Näiteks on võimalik ümertöötlusesse suunatud riiete kiudusid taaskasutades säästa üle 90% vett ja energiat võrreldes uute puuvillataimede kasvatamisega. Head näited Eestist on Toom Tekstiil Viljandis ja Wendre AS Pärnus, kes tegelevad tööstuslike tekstiilijäätmete ümbertöötlemisega. Imetlusväärne on ka disainer Reet Aus, kes annab tekstiilijääkidele uue elu.

  

Kokkuvõtvalt soovime, et mõtleksid läbi, kuidas käitud kui tarbija ja kui mõtestatud on sinu rõivaostud. Et sind sellega aidata, pakume valikus välja järgnevad ülesanded, millest saab valida endale sobivaima (ja loodetavasti väljakutsuvaima):

 

Ülesanne #1: väike iseseisev töö

Analüüsi enda riiete ostmise harjumusi - millise rõivabrändi riideid leidub su riidekapis kõige rohkem või kus on su riided peamiselt toodetud (made in...)? Uuri selle firma tausta ja selgita välja, kuivõrd oluline on selle brändi jaoks keskkonnasäästlikkus. Mida on keskkonnasõbralikuma tootmise heaks tehtud või tegemata jäetud?

Tagasiside #1

Kirjuta meile, millise brändi välja valisid ja mida selle kohta teada said. Kas suhtud nüüd, uute teadmiste valguses, sellesse firmasse teisiti kui varem?

 

Ülesanne #2: video- või filmiarvustus

Vaata üks riidetööstuse keskkonnamõjudest jutustav video või film (mida võid altpoolt meie leitud soovituste hulgast valida) või leia ise hoopis mõni uus teemakohane film, mida sooviksid teistega jagada.

Ühe variandina soovitame filmi nimega The True Cost. Lisaks on väga hea Eesti enda film Moest Väljas ehk Out of Fashion, mille treilerit saate näha siit. Antud teema kohta võib leida ka harivaid TEDx-i videoid, näiteks see siin. Valiku tegemisel võib teid aidata ka maailmakooli filmikogu.

Tagasiside #2:

Vahel on ka tore lugeda filmikriitikute üldhinnangut, just seda me sinult ootame. Anna üks personaalne hinnang ning kommentaarid filmi kohta, mille tekstiilitööstuse keskkonnamõjude kohta leidsid. Mida uut teada said?

 

Ülesanne #3: teise ringi leid

Kas sina eelistad pigem tavapoode või teise ringi kauplusi? Jaga meiega oma kõige ägedamat teise ringi leidu (olgu see siis riideese või hoopis miski muu). Kui sa seni ei ole teise ringi kauplusi külastanud, siis nüüd on õige aeg! Leia mõni piirkonna taaskasutuspood ning planeeri lähiajal sinna minek.

Tagaside #3:

Saada meile pilt oma lemmikust teise ringi leiust ja kirjuta juurde ka lugu, kuidas ja kust selle leidsid. Soovi korral lisa juurde hind. Lisaks on oodatud ka niisama heade kaltsukate/sekkarite soovitused. Kui külastasid teise ringi kauplust esmakordselt, kirjelda oma kogemust.


 

Ülesanne #4: Kaltsukafännidele - päeva outfit teise ringi kaubast

Proovi panna kokku riietus, kasutades neid riideid, mille oled soetanud teise ringi poodidest või kellegi käest saanud (v.a. aluspesu ning sokid jms). Second hand’idest on võimalik ka aksessuaare ning jalanõusid soetada, seega - mida suurema osa outfit’ist teise ringi kraam moodustab, seda uhkem! Väljakutse seisneb selles, et sa seda riietust päeva jooksul ka kannaksid.

Tagasiside #4:

Pic or did not happen” on selle väljakutse lahendus ehk siis tee oma riidevalikust pilt. Pildile ei pea sina ise peale jääma (ehkki ka see on täiesti lubatud), laota vaid oma kokku pandud riidekomplekt näiteks voodile ja tee pilt.


Kõigi tagasiside saatnute vahel loosime välja kolm keskkonnasõbralikku POKO poekotti.