Taustakirjad ja ülesanded

#6  TÄITSA METSAS PÄEV!

06. aprill 2018

See on Roheväljakutse 6. päeva, 7. aprilli taustakiri - siit leiad teema kohta lisainfot ja teksti lõpust päevaülesanded.

   

Eestlased on metsarahvas. Hoolsamad ajalehelugejad on kindlasti märganud, et metsateema kütab Eestis juba mõnda aega kirgi. Mets ja selle olukord Eestis läheb inimestele korda. Täna räägimegi sellest, miks mets on oluline, miks seda peab jätkusuutlikult majandama ja mis juhtub, kui seda ei tehta.


6. päeva loosiauhinnad panevad välja:

   


Miks meil metsa vaja on?

Mets on oluline looduskooslus. Paljudele eestlastele meeldib hingata värsket metsaõhku, käia sügiseti seenel ja marjul või siis niisama matkamas. Samas on mets oluline elupaik paljudele loomaliikidele. Eestil on selles mõttes vedanud, et meie metsades elavad sellised suurimetajad nagu karu, hunt ja ilves, keda paljudes teistes Euroopa riikides enam ei leidu või on neid seal niivõrd vähe, et nad on looduskaitse all. Hoides metsasid, aitame säilitada ka sealseid elupaiku. 

Maastikuökoloog Anneli Palo sõnul on metsaökosüsteemi toimimiseks ja metsaelustiku säilitamiseks oluline puude vanuseline mitmekesisus - et metsas kasvaksid ühel ajal nii noored, keskealised kui ka vanad puud. Kui selliseid metsi on vähe, surevad teatavaid elupaiku asustavad liigid lõpuks välja.

Näiteks põlismetsade liigi lendorava käpp käib hetkel halvasti - tema leviala on järjest kahanenud ning teda ähvardab väljasuremine. Lendorav elab haava-kuuse põlismetsades ja teeb oma pesa puuõõnsustesse, sellised õõnsused tekivad tavaliselt aga ainult vanades metsades. Praegune metsa raieintensiivsus on kõigi aegade suurim ja põlismetsi on teadlaste sõnul alles jäänud vaid 1,5–2%, mida on väga vähe.

Kuna puud kasutavad kasvamiseks ja biomassi tootmiseks õhus leiduvat CO2, siis on nad olulised süsinikusidujad. Seega suurendab metsade hävitamine Eesti niigi suurt süsiniku jalajälge, mis omakorda kiirendab kliima soojenemist.

Levinud on väide, et kui metsa ei raiu, mädanevad puud ära ja mets läheb raisku. Ja mis sellest, et mädaneb? Tegelikkuses ei ole asjad ju sugugi nii tumedates toonides: mädanemine ehk lagunemine ongi looduses loomulik protsess, niimoodi lähevadki vanasse puusse seotud toitained ja muud ühendid uuesti ringlusesse. Lagupuit on looduse loomulik osa ja kuigi see tundub surnud olevat, on see elust tulvil, pakkudes elupaiku ja toitu arvukatele putuka-, seene- ja samblikuliikidele.

Riiklik metsastatistika on juba mõnda aega inimestes kahtlusi tekitanud. Riigi seisukoha järgi on Eestis metsa viimastel aastakümnetel järjest juurde tulnud (juurdekasv ületab raiemahu), metsa seisund on hea ja teave selle kohta piisav. Tartu ülikooli looduskaitsebioloog Asko Lõhmus lükkab selle väite aga ümber  - tema sõnul loetakse ka metsata maad metsamaa hulka, nii et see mõjutab ka statistikat. Tartu ülikooli looduskaitsebioloogide töörühma uuringu kohaselt on Eestis metsa pigem vähemaks jäänud, pooled raietest ei vasta täielikult seaduse nõuetele (näiteks pole järgitud säilikpuude jätmise nõudeid või on raiutud Natura 2000 aladel) ja tehtud on sanitaarraie asemel lageraiet.

Üks suur küsimus on raiemahud, Eestis raiuti 2015. aastal u 10 miljonit tihumeetrit metsa. Euroopa Liidu kliimakavast lähtuvalt peab Eesti edaspidi metsaraiet vähendama. Praeguste raiemahtude (üle 10 miljoni tihumeetri) jätkudes saavutavad teadlaste sõnutsi  Eestis ülekaalu noorte puudega liigivaesed kooslused ja seetõttu tuleb senist jätkusuutmatut metsamajandamist muuta.

Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK-le) tehtud Metsahoolekoja (FSC – Forest Stewardship Council) auditis võeti luubi alla RMK rikkumised ja ettekirjutuses nõuti edasiste rikkumiste ärahoidmist, sh vääriselupaikade lageraie ja looduslike pühapaikade raie lõpetamist, kuna mõlemad on vastuolus säästva metsanduse põhimõtetega, mida RMK kui FSC sertifikaadi omanik on järgima kohustatud. Tänu sellele hoiti hiljuti ära ühe vääriselupaiga (männimetsa) raie, kust oli raieks ettevalmistusena juba alusmetski maha jõutud võtta.

Metsaraiega on seotud ka Tartusse planeeritav tulist arutelu tekitav tselluloositehas. Tehase rajajate sõnade kohaselt ei hakka tehas Eesti raiemahte mõjutama, metsaspetsialisti väitel aga hakkab kindlasti. Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamist soovivad Tartu linnavolikogu, Tartu vald ning 7000 kodanikku Tartust ja mujalt allkirjastas ka selleteemalise pöördumise, seega võib öelda, et avalik huvi miljarditehase ärahoidmiseks on suur.

Metsandussektoril on olnud ajalooliselt ning on ka praegu väga oluline roll Eesti majanduses. Sektor pakub tööd ligi 35 000 eestlasele, millele lisanduvad veel kaudsemalt seotud valdkonnad nagu turism, transport jne. Puit ja sellest valmistatud tooted moodustasid 2017. aastal 11 protsenti  Eesti koguekspordist ning see on üks Eesti olulisemaid töötleva tööstuse harusid (20% kogumahust).

Oluline on ka see, et kuna metsa loetakse taastuvaks ressursiks, on puit mõistlik ja jätkusuutlik alternatiiv fossiilsetest maavaradest toodetud materjalidele (nt plastik).

Õnneks on tänu inimeste ja meedia suurele huvile metsateemade vastu, tekkinud ühiskonnas diskussioon. Metsandusvaldkonnas on palju huvigruppe ning on äärmiselt oluline kõikide osapoolte koostöö ning tasakaalupunkti leidmine. Uue metsanduse arengukava koostamisse on kaasatud kõik olulised osapooled teadlastest ametnike ning vabaühendusteni (nt Eesti Metsa Abiks  - EMA). Tuleb loota, et uue arengukava koostamisel tasakaalupunkt saavutatakse.

 

Mida saab tavainimene metsa heaks ära teha?

Metsaomanikel on võimalik lageraie asemel oma mets alles hoida ja mitte järele anda metsafirmade müügimeestele, kes mõjutavad metsa või raieõigust müüma.

Looduses liikudes tasub olla tähelepanelik ning kui juhtub, et märkad käimasoleva metsaraie puhul midagi ebatavalist või isegi ebaseaduslikku, anna sellest julgelt teada näiteks Keskkonnainspektsioonile (telefonil 1313) või helista EMA valvetelefonile (56711615). Kui raie puhul tõesti pole järgitud kõiki nõuded, saab raie peatada. 15. märtsist 31. juulini kehtib Eestis raierahu. Ka muudel juhtudel võib keskkonnainspektsiooni poole pöörduda, sest end raienõuetega kurssi viinud inimene suudab märgata rikkumisi, näiteks kui raielangile pole jäetud piisavalt säilikpuid.

Igaüks saab liituda organisatsioonidega, mis tegelevad metsaprobleemide lahendamisega: Eestimaa Looduse Fond ja teised Keskkonnaühenduste Koja liikmed panustavad metsa heaks mitmete erinevate projektidega, kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks tegutseb samuti jätkusuutlikuma metsanduse nimel.

Soovijad saavad anda oma panuse ja kaasa lüüa, sest üheskoos tegutsedes on eesmärke lihtsam saavutada. On muidki algatusi: ettevõtlikud kodanikud Ökoriik Eesti eestvedaja ja teadlase Rea Rausiga eesotsas lõid 2018. aasta märtsis MTÜ  Kogukonna Metsad, mille idee on osta välja metsi, kus muidu tehtaks lageraiet, ja neid kestlikult majandada. Sama ideed kannab üks teinegi hiljuti loodud algatus - koosloodus.ee - mille eesmärgiks on samuti Eestimaa looduse eest seismine.

Kokkuvõtteks võib märkida, et kuigi praegu valitseb metsanduses üsna segane olukord ning levinud on vastakad arusaamad, on positiivne, et  ühiskond pöörab järjest rohkem metsaga seotud küsimustele tähelepanu. Inimeste aktiivsusest ja panusest sõltub see, kas järeltulevatele põlvkondadele pärandatakse hea elukeskkonnaga maa, kus on meeldiv elada.

 

Ülesanne #1 Rohedetektiivid avastama

Otsi ja avasta enda jaoks uus park, mets või matkarada ning mine sinna ühele mõnusale jalutuskäigule! Jalutades vaata avatud pilgul ringi, et näha, milline on selle metsa olukord: kas seal kasvavad vanad või noored puud, kas peamiselt kasvab ühte liiki puid või mitu erinevat, kas puude all on prügi? Samuti ära unusta korjata üles prügi, mida näed.

Tagasiside #1

Jaga meiega muljeid enda jalutuskäigust. Mis parki või matkarada avastasid? Kirjelda lühidalt, mida nägid ja kas märkasid veel midagi huvitavat? Kas prügi leidsid? Soovi korral tee pargist võimetsast pilti! 

 

Ülesanne #2 Kas tunned linde?

Mine tee üks mõnus jalutuskäik looduses ja proovi märgata linde, kes kevade puhul kõva häälega laulavad. Kas tunned mõne linnuliigi ära? Linde aitab määrata mobiilirakendus “Eesti linnud” androidile ja iOSile. Kui sul nutitelfoni pole, saad linnulaulu kuulata ka Loodusheli kodulehel ja linde määrata nutika veebipõhise linnumäärajaga.

Tagasiside #2

Jaga meiega, kas ja milliseid linde looduses märkasid. Kas tundsid mõne linnu ka laulu järgi ära. Kas linde määrata oli keeruline või lihtne? 

 

Ülesanne #3 Mina ja mets

Valdur Mikita arvates mõjub mets igale inimesele erinevalt, pakkudes isevärki tasalülitust ja paljudele eestlastele ka ekstaatilisi elamusi. Kuidas sulle metsas käimine mõjub? Mida mets sinu jaoks tähendab?

Tagasiside #3

Kirjuta meile lühidalt reflekteerides, milline on sinu seos metsaga ja milliseid kogemusi on metsas käimine sulle pakkunud.

 

Ülesanne #4 Vaata 2 videot

See ülesanne aitab sul aru saada metsa globaalsemats mõõtmest. Vaata kahte videot kuhu kaob mets ja National Geographicu videot (NB! Videod on inglise keeles).

Tagasiside #4

Kirjuta kommentaaridesse 1) Kui suur osa Maast on metsaga kaetud ja 2) Millised on kolm metsade kao peamist põhjust. 3) Kuidas sina oma käitumisega olukorda parandada saaksid?


Metsapäeval loosime välja kolm auhinda: "Märka loodust" tegevuskaardid ja 2 Looduspere 10-eurost kinkekaarti.