Senised kogemused

TTIP ja CETA leppesse plaanitakse sisse ka investori ja valitsuse vaheline vaidluste lahendamine (ISDS), mis on praktikas näidanud oma mõju mitmetes teistes lepetes ning toonud riikidele kaasa suuri kahjusid. ISDS tähendab, et välisinvestorid saavad õiguse kaevata riiki kohtusse, kui nad leiavad, et on kannatanud kaotusi või kaotanud kasumit riigi seaduste või meedete tõttu.

Organisatsioon Euroopa Maa Sõbrad avaldas 2014. aasta detsembris analüüsi seniste ISDS praktikate kohta Euroopas. Selles on ära toodud ka mitmed juhtumid näidetena. Täpsemalt saab seda lugeda siit.

Põhilised leiud olid järgnevad:

  • Alates 1994. aastast on 20 Euroopa Liidu liikmesriigi vastu läbi viidud 127 ISDS kohtujuhtumit.
  • Detailid selle kohta, milliseid kompensatsioone välisinvestorid nõudsid, olid avalikult saadaval ainult 62 juhtumi puhul 127-st (48%). Kompensatsioon, mida nende 62 juhtumi puhul nõuti oli kokku peaaegu 30 miljardit eurot. 
  • Kogusumma, mida kästi välisinvestoritele välja maksta – see hõlmab teadaolevaid huvisid, vahekohtu tasusid ja teisi kulutusi ning makse, samuti ainukest teadaolevat EL-i liikmesriigi tasaarveldusmakset – oli avalikult teada 14 juhtumi kohta 127 juhtumist (11%) ja see küündis 3,5 miljardi euroni. 
  • Suurim teadaolev summa, mille kohus otsustas EL-i liikmesriigi kahjuks määrata, oli 553 miljonit eurot (Ceskoslovenska Obchodni Banka vs. Slovakkia Vabariik 1997. aastal). 
  • 76% teadaolevatest juhtumitest (97 127-st) toimusid uute liikmesriikide vastu, kes liitusid EL-iga 2004. ja 2007. aasta vahel. 
  • 26 ISDS kahjunõuet olid suunatud Tšehhi Vabariigi vastu (20% kogu juhtumitest), mis teeb Tšehhist kõige rohkem sellised kohtujuhtumeid läbi elanud riigiks. 
  • Peaaegu 60% juhtumitest (75 127-st) on seotud sektoritega, mis on olulised keskkonna seisukohast. 
  • Teadaolevalt lõpetatud juhtumite puhul, mille tulemused on avalikult saadavad (63 127-st), said 44% puhul (28 63-st) täieliku või osalise edu investorid, st 15 juhtumit lõppesid investorite võiduga ning 13 juhtumit lõppesid kokkuleppega. 
  • Kuigi väljendil kokkulepe on üldiselt positiivne varjund, kuna mõlemad pooled jõuavad kokkuleppeni, mis teeb lõpu vaidlusele nii, et kumbki ei võidutse teise üle täielikult, võivad need olla siiski väga kulukad kokkulepped maksumaksjale. Näiteks kõige suurem teadaolev makse, mille pidi välja maksma EL-i liikmesriik, toimus tänu kokkuleppele (Eureko vs. Poola, august 2005). Selle kindlustusettevõtte üle sõlmitud kokkuleppe tulemusena pidi Poola maksma üle 2 miljardi euro Eurekole.

Kus on siin pildil Eesti?

  • USA-ga on seni ISDS leppe sõlminud üheksa Euroopa riiki, sh Eesti. 
  • Eesti seni ainuke selleteemaline kohtulugu oli 1999. aastal USA ettevõttega Alex Genin, Eastern Credit Limited, Inc. ja A.S. Baltoiliga. Õnneks ei pidanud Eesti kahjumakseid tasuma, kuid sellegipoolest pidime maksma omapoolsed kohtukulud. Täpsem info on kättesaadav siit.