Toiduohutus ja loomakaitse

ELi ja USA vahelise vabakaubandusleppe ehk TTIPi mõju meie toidustandarditele võib osutuda väga suureks. Praegused seadused Euroopas, mis aitavad vähendada riski inimestele või keskkonnale ja kontrollivad, et meie toit oleks turvaline, võivad nõrgeneda. Euroopa toidutootmise reeglid ja paljud seadused on karmimad kui USAs, kuid suurettevõtted tahavad TTIPi abil tuua meie turule kaupu, mis USAs on lubatud, kuid ELis keelatud.

Maa Sõbrad Euroopas on Euroopa Liidu avalikustatud nägemuse põhjal läbi viinud analüüsi, kuidas mõjutab TTIP toiduohutust ja loomade heaolu.

„See kaubanduslepe on Trooja hobune, mis ohustab meie toiduohutust ja keskkonda. Kaubandusametnikel, kelle peamine eesmärk on suurendada kaubandust ja tõsta korporatsioonide kasumeid, on esimene sõna toiduohutusreeglite üle. Kaubanduslepe ei ole koht, kus peaks otsustama meie toidu ohutuse üle, Adrian Bebb, toidu ja põllumajanduse kampaaniameister organisatsioonist Maa Sõbrad Euroopas.5

Siin pole midagi, mis edendaks tarbijate huve, väiketalunikke või rahva tervist“. Renée Vellvé, GRAIN

Kuidas TTIP õõnestab toiduohutust ja loomade heaolu?
Maa Sõbrad Euroopas, veebruar 2015

Sissejuhatus
Euroopa Liit (EL) avalikustas jaanuaris 2015 Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) ettepanekud toiduohutuse ja loomade heaolu peatükkidele. Mustandversioon, mis on esmase arutluse all 2015. aasta veebruari esimesel nädalal, annab selge sissevaate EL-i kaubandusametnike kavatsustest lõpliku leppe jaoks.1 Käesolev analüüs näitab, et pakutud tekst õõnestab olemasolevaid tervise ja ohutuse määrusi nii Euroopa Liidus kui ka Ameerika Ühendriikides.

EL-i avalikustatud mustandi analüüs tõstatab mitmeid murekohti selle mõjust toiduohutusele ja loomade heaolule. Need hõlmavad järgnevat:

  • eelistus antakse kaubavahetuse maksimiseerimisele,
  • jõupositsioon muutub rahvuslikelt valitsustelt uute kaubanduskomiteede kasuks,
  • oht, et kohalik võim kaotab oma suutlikkuse määrata kõrgemad standardid,​
  • oht minimaalseks tervise ja ohutuse kontrolliks uudse toidu vallas (kaasa arvatud GMOd, kloonitud loomad ja nanomaterjalid),
  • mittesiduvad normid loomade heaolu vallas
  • ja nõutakse kohanemist rahvusvaheliste toidustandarditega, mis on ette nähtud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaudu.

Kõik need seostuvad läbiräägitava tekstiga, mille avalikustas Euroopa Liit. USA pole siiani mingit teksti avalikustanud ning seetõttu on võimatu hinnata nendepoolset tõenäolist mõju lõplikule leppele. Sellegipoolest, toetudes saadaolevale tekstile, kardame, et tõenäoliselt piirab TTIP pingutusi, et luua tervislikum, ausam ja jätkusuutlikum toidusüsteem mõlemal pool Atlandi ookeanit.

Kasumi maksimeerimine
TTIP esmatähtis eesmärk on hõlbustada kaubandust „võimalikult suurel määral“. Väljapakutud peatükk toiduohutusest, taimede ja loomade tervisest ning heaolust (tuntud kui SPS meetmed) tunnustab riikide õigust „kaitsta inimeste, loomade või taimede elu ja tervist“ nende territooriumil (Artikkel 2.1). Sellegipoolest on ebaselge, kas regulatiivne võim on suuteline seda õigust realiseerima arvestades, et rõhuasetus on EL-i ja USA vahelise kaubanduse suurendamise suunas.

 Võtmeküsimused:​

  • Leping ei ole mõeldud selleks, et kaitsta inimeste, taimede või loomade tervist. Lepingutingimustega peab iga regulatsioon olema õigustatud kui „kaubandust vähim piirav“. Riikide õigused imporditud toitu ja põllumajandussaadusi sihtsadamas kontrollida – siiani põhimeede, mida on kasutatud, et kindlustada rahva tervis – piiratakse „erijuhtumitega“, näiteks, et kontrollida ohtlikke taimekahjureid (Artikkel 13). Peaaegu kõikide juhtumite puhul viib kontrolli läbi eksportiv riik, kusjuures impordi järelkontroll on keelustadud kui „ülemäärane“ (Artikkel 8).
  • Mustandversioon nõuab küll riikidelt „et nad kasutaksid oma ressursse, mis on vajalikud, et peatükki rakendada“ (Artikkel 3), kuid ei ole mingit nõudmist, et kindlustada palju laiahaardelisemad ressursid, mida on vaja, et kaitsta inimeste, loomade või taimede elu ja tervist. Kaubandus tundub olevat suurem prioriteet kui ohutus.
  • Toiduohutuse, taimede ja loomade tervise ning heaolu reegleid ei saa vaidlustada ühiskonna liikmed, seda saavad teha vaid investorid ja valitsused ning nemad vaevalt selle vaidlustavad, kui inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse peaks ebaõnnestuma.

Mõjuvõimu ümberpaigutamine valitsustelt kaubandusekspertidele
EL pakub välja uue ühendatud EL-USA halduskomitee, mis koosneb kaubandus- ja regulatsiooniekspertidest, kellel on vastutus toidu tervislikkuse ja ohutuse ees (Artikkel 18).

Selle uue asutuse juures on võtmeküsimused:

  • Komiteest saab uus asutus, et läbi vaadata kõiki uusi toiduohutusreegleid. Sellel on võim tuvastada, tähtsuse järjekorda seada ja hallata toiduohutusteemasid. Niisiis kantakse üle võim riiklikelt asutustelt ekspertide komitee kätte, kus potentsiaalselt on liikmeteks ka tööstuse esindajad.
  • See võimu ülekanne tähendab, et esialgsed otsused on kaubandusametnike, mitte riiklike toiduohutusametnike kätes.
  • Ettepanekud paistavad sobituma nõuetega, mille 2013. aasta mais pani USA kaubanduse esindajatele ette USA biotehnoloogia lobiorganisatsioon BIO2 
  • Kaubanduseksperdid kalduvad nägema ohutusreegleid kui tehnilisi kaubandusbarjääre selle asemel, et näha neid kui peegeldusi ühiskonna vajadustest ja nõudmistest.
  • See tähendab näiteks, et iga ohutusprotseduuride ülevaatuse geneetiliselt muundatud taimede jaoks Euroopa Liidus kaalutleb kõigepealt läbi kaubanduskomitee. Seda enne, kui see läheb mõjuhindamisele ning laialdasse nõupidamisse Euroopa Liidu riikide valitsuste kätte.
  • Tõenäoliselt näevad kaubanduseksperdid kaubandusbarjääridena meetmeid, mis tahavad kehtestada või pikendada toodete lubamise keeldu. See paneb riski alla olemasolevad kaitsemeetmed, näiteks mitmete kasvuhormoonide lubamise keeld, mida on plaanis üle vaadata.

Kohalikke norme ei tunnistata
Karta on, et Euroopa Komisjoni ettepanek õõnestab meetmeid, mis on kehtestatud kohalikul tasandil, st USA osariigis või EL-i liikmesriigis, ning mille eesmärgiks on standardeid tõsta. Sellised meetmed on ajalooliselt end tõestanud ning viinud standardite tõusmiseni laiemalt.

Võtmeküsimused:

  • Iga uus reegel, mis Euroopa Liidus või USA föderaaltasemel vastu võetakse kehtiks üle kogu territooriumi (Artikkel 6), välja arvatud piirkondades, kus on teada taime või loomahaiguste levimine. Paljudel juhtudel saab aga areng või kõrgemad standardid alguse kohalikul tasandil ja liiguvad sealt ülespoole
  • See tähendaks, et eksportivad riigid võiksid nõuda madalamaid EL-i üleseid standardeid või USA föderaalstandardite vastuvõtmist. Sellega luuakse surve lubada importkaupu, mis ei ühti kohaliku tasandi standarditega.
  • Artikkel 6 võib õõnestada reegleid, mis on kavandatud selleks, et tõsta standardeid. Näiteks meetmeid, et keelustada kanade patareipuurid Kalifornias (Euroopas keelatud aastast 2012) või vähendada antibiootikumide kasutamist põllumajanduses Prantsusmaal ja Taanis. Need on vaid kaks näidet kohalikult tasandilt tulevatest uuendustest, millest võivad üle sõita uued kaubandusreeglid.
  • Raskemaks võib muutuda ka importkaupade keelamine, kui tingimused või kehtivad standardid peaksid tulevikus muutuma.

Uudsed toiduained
EL-i mustandettepanekud mõjutavad uudsete toiduainete või toidu komponentide regulatsioone. Nagu näiteks toit, mis on saadud kloonimise, geneetililise modifitseerimise või sünteetilise bioloogia teel. Mustandettepaneku eesmärk on kindlustada, et regulatsioonid oleksid rakendatud nii, et neil oleks minimaalne negatiivne mõju kaubandusele ja samal ajal oleks kindlustatud importiva poole nõuete täitmine (Artikkel 7.1).

Võtmeküsimused:

  • Uued tooted, mida turule tuuakse (nn uus kaubandus) ja millele ei kehti olemasolevad reeglid, võivad jääda igasuguste regulatsioonideta, kuna uusi regulatsioone võidakse näha kui kaubandusbarjääre (Artikkel 7.12a). Nanomaterjalid, mida kasutatakse aina enam toiduga seotud toodetes või toiduained, mis on saadud uute tehnoloogiate abil taimede või loomade geneetilist materjali muundades, võivad jõuda kaubandusse ilma, et nende tehnoloogiate jaoks oleks olemas spetsiifilisi regulatsioone.
  • Lisaks, uudsetele toiduainele, mida imporditakse Euroopa Liitu Ameerika Ühendriikidest, tehtaks vähem ohutuskontrolle, kuna USA-l puuduvad regulatsioonid uudsete toiduainete kohta. USA ei reguleeri uut tüüpi geneetiliselt muundatud taimi, loomi ja mikroobe, mida lastakse käibele sünteetilise bioloogia kaudu (v.a. juhul, kui nendega on seotud taimekahjurid)
  • Investorid võivad uusi regulatsioone tõlgendada kui kaubandusbarjääre, millega antakse võimalus riike kohtusse kaevata, kuna lepingus on välja pakutud ka investrori ja riigi vaheline vaidluste lahendamise mehhanism. Ameerika Keemianõukogu on juba USA Kaubandusläbirääkija ametile peale käinud, et too võiks vaidlustada WTO ja EL-i nõudmise märgistada nanomaterjale, kuna see tekitab kaubandusbarjääri.3 
  • EL leevendab regulatsioone uudsetele toiduainetele juba enne TTIP sõlmimist, lubades kloonitud loomade järeltulijaid importida (sh elusloomi, embrüot või spermat). See on eriliseks murekohaks, kuna pikaajalised kloonimise tagajärjed on veel teadmata. Siiski on teada, et loomadel, keda on aretatud tootmise maksimeerimise eesmärgil, võivad olla tõsised terviseprobleemid4 
  • Kloonitud loomad on küll EL-is keelatud, kuid USA-s nende teekonda ei jälgita, niisiis on võimalik, et nad võivad jõuda meie toiduahelasse. 
  • Selge näide TTIP mõjust tulevaste seaduste lahjendamise suunas on Euroopa Komisjoni keeldumine kloonitud loomade keelu laiendamisest ka kloonitud loomade järeltulijatele, kuna see pidurdaks läbirääkimisprotsessi.

Loomade heaolu
Muret tekitab see, et EL-i ettepanekute sõnastus, mis küll tunnistab, et loomad omavad tundeid, niisiis kannatavad, tunnevad valu ja hirmu (Artikkel 17.1), on nii nõrk, et see võib panna loomade heaolustandardid riski alla. Artikkel 17.2. paneb ette regulatiivsete standardite ühildamise kahe regiooni vahel, mis on praktiliselt võimatu, arvestades erinevusi olemasolevates seadustes. USA-s ei ole riigiülest loomade heaolu seadust, välja arvatud reeglid, kuidas tappa lihaloomi. Samal ajal on EL-is rida regulatsioone ja direktiive, mis hõlmavad erinevaid liike kõikides põllumajanduse etappides.

Võtmeküsimused:

  • Sõnastus „omavaheline koostöö, et edasi arendada loomade häid heaolutavasid“ (Artikkel 17) ei ole siduv.
  • Tekstis ei ole midagi, mis paneks ette impordikeeldu loomade toodetele, keda peetakse märkimisväärselt madalamate heaolustandarditega (näiteks patareipuuride kanade munad, mis on Euroopas keelatud). 
  • Konkurentsisurve tõttu põllumeestelt, kes tegutsevad madalamate standardite järgi, võivad Euroopa põllumehed EL-is samuti madalamaid heaolustandardeid nõuda. 
  • Pole mingisuguseid nõudmisi, et kumbki osapool peaks järgima partneri loomade heaoluseadusi kõrgeimate standardite kohaselt selleks, et kaubavahetus saaks toimuda. 
  • Kuigi seda on väidetud, pole mustandis mingit vihjet selle kohta, et EL võiks olla võimeline positiivselt mõjutama ja sisse viima loomade heaolustandardid TTIP-s. On vähetõenäoline, et USA investorid nõustuksid juurutama uusi reegleid selleks, et viia USA süsteem vastavusse EL-i kõrgemate standarditega. 
  • Ettepanek hõlmab plaani luua loomade heaolu „töögrupp“, kuid mainitud klauslid tekstis on kontrollimatud. On palju tõenäolisem, et suurenev surve agrotööstuselt viib edasise loomafarmide intensiivistamiseni.

Puudustega WTO rahvusvaheliste standardite pealesundimine
EL-i mustand rõhutab veelkord, et TTIP leping järgib Maailma Kaubandusorganisatsiooni leppeid toiduohutusest, põllumajanduslike taimede ja loomade tervisest (WTO SPS), mis on tunnustatud kui mõjusad standardid, mille on paika pannud rahvusvaheline Codex Alimentariuse komisjon. TTIP kaudu peavad EL ja USA vastu võtma 12 kuu jooksul kõik uued reeglid, mille on vastu võtnud Codex (Artikkel 7.7). Välja arvatud juhul, kui USA või EL registreerib piirangu spetsiifilisele lävendile, mis on otsustatud Codexi kokkusaamisel. Selline rahvusvaheliste standardite kehtestamine tõstatab mitmeid küsitavusi.

Võtmeküsimused:

  • TTIP tõttu oleks EL-il kohustus vastu võtta Codexi standard, välja arvatud siis, kui „piirang“ on varem ametlikult registreeritud.
  • Pole selge, kas EL-is jätkavad kehtimist tõstatatud „piirangud“, mille põhjuseks olid kahtlused tõendite kohta, mida kasutati olemasolevate Codex standardite loomiseks.
  • Karta on, et see võib piirata EL-i institutsioonide ja rahvuslike valitsuste reguleerimisõigust. Kui EL või USA on kord omaks võtnud Codex standardi, peavad nad seda standardit säilitama, isegi kui uued teaduslikud tõendid näitavad, et Codexi standard on inimtervise kaitsmisel ebaadekvaatne. Codex on aeglane nõudmaks rahvusvahelist riskianalüüsi, mille aluseks on uued teadusavastused, ja nad ei saa välja arendada uut standardit ilma taolise riskianalüüsita. Euroopa Komisjon paneb ette, et kui Codexi toidustandard on kinnistatud, kaotaksid EL ja USA oma õiguse otsustada karmimate piirangute kasuks, isegi kui uued ilmsikstulnud tõendid näitavad riski.
  • Sarnaselt pole selge, kas piirangud, mille on juurutanud mõni Codexi liikmete valitsustest, jääksid uue kokkuleppega paika pidama.
  • Kui Codexi standardid on omaks võetud, on neid raske karmimaks muuta, isegi kui tulevad esile uued tõendid, mis on olulised teatud standardi jaoks. EL võib seetõttu jääda seotuks rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega (Artikkel 7.7), isegi kui selged uued tõendid näitavad ohtu inimeste tervisele. Pole olemas mingit WTO ajalimiiti, et Codexi standardeid vastu võtta.

Kokkuvõte
Meie analüüs Euroopa Liidu ettepanekutele tõstatab mitmeid olulisi murekohti viiside kohta, kuidas TTIP võib piirata pingutusi tervema, ausama ja jätkusuutlikuma toidusüsteemi loomiseks mõlemal pool Atlandi ookeanit. Lisaks märgime, et kuigi meil on hea meel mustandettepanekute avaldamise üle, on paljud elemendid jäänud lahenduseta. Mitmed neist on kirjeldatud analüüsitud teksti lisades, kuid neid ei ole avalikustatud. Me soovitame USA-l järgida EL-i eeskuju ja avalikustada oma läbirääkimiste tekst. See annaks täielikuma ülevaate TTIP potentsiaalsetest mõjudest mõlema piirkonna toidusüsteemidele.

See kaubanduslepe on Trooja hobune, mis ähvardab meie toiduohutust ja keskkonda. Kaubandusametnikel, kelle esmaseks eesmärgiks on suurendada kaubavahetust ja tõsta korporatsioonide kasumeid, on suurim sõnaõigus meie tulevaste toiduohutusreeglite kohta. Kaubanduslepe pole koht, kus peaks otsustama toiduohutuse üle.

Lisainformatsiooni saamiseks kontakteeruge:
Mute Schimpf, kampaaniajuht toidu teemal, Friends of the Earth Europe Tel: +32 (0) 2 893 1000, mute.schimpffoeeurope.org
Olga Kikou, Euroopa asjade juht, Compassion in World Farming Olga.Kikouciwf.org.uk
Jaydee Hanson, Uute tehnoloogiate poliitika vanemanalüütik Toiduohutuskeskusest, JHansoncenterforfoodsafety.org
Renée Vellvé, GRAIN, reneegrain.org
Steve Suppan, Senior Policy Analyst for Market Regulation, Trade and Technology, Institute for Agriculture and Trade Policy, sSuppaniatp.org

1 http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153026.pdf
2http://www.bio.org/sites/default/files/BIO%20TTIP%20submissio n%20May%202013%20final%205%2017%2013.pdf
3“U.S., EU differ on Product Safety for Nanomaterials, Trade Fight Looms,” Inside U.S. Trade, October 9, 2009.
4http://www.centerforfoodsafety.org/files/final_formattedprimetime_20278.pdf
5http://www.bio.org/sites/default/files/BIO%20TTIP%20submissio n%20May%202013%20final%205%2017%2013.pdf

6“U.S., EU differ on Product Safety for Nanomaterials, Trade Fight Looms,” Inside U.S. Trade, October 9, 2009.