Lõppenud projektid

ELi ja USA vabakaubandusleppe vastane kampaania

10:03 07. aprill 2015

Eesti Rohelise Liikumise arenguhüppe projekt

21:55 07. september 2014

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt 8951,40 euroga toetatud projekt „Eesti Rohelise Liikumise arenguhüpe“ kestis 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015. Projekti eesmärgiks oli organisatsiooni eesmärkide ja arenguvajaduste täpsem sõnastamine, liikmete aktiivsem kaasamine ERLi igapäevatöösse ning avalikkuse tähelepanu suurendamine organisatsiooni tegemistele.

Arenguhüppe käigus uuendati vabatahtlike abiga liikmenimekirja, mille käigus tuvastati suur osa liikmeid, kes ei ole enam huvitatud liikmelisusest, ning tänu sellele on kustutatud suur osa passiivsest liikmeskonnast. Nüüd saab organisatsioon keskenduda huvitatumate liikmete vajadustele ja soovidele. Tublide vabatahtlike näol on suurenenud liikmeskond ning tegevusse on kaasatud rohkem aktiivseid inimesi.

Üheks projekti eesmärgiks oli luua Rohelise Liikumise uus koduleht www.roheline.ee – see valmis koostöös Greaton OÜga septembris 2014. Projekti lõppedes käib ikka veel pidev kodulehe testimine ERLi kontoritöötajate poolt.

Kolmanda tegevusena võib välja tuua viimase aasta jooksul peetud koosolekud ja seminarid. Liikmeid on kutsutud seoses arenguhüppega osalema mitmetel aruteludel. Mai kuus toimunud Rohelisest Foorumist ja üldkoosoleku raames peetud arenguseminarist võttis osa väga vähe liikmeid. Paremini ei läinud ka piirkondlike arenguseminaridega, millest ühe pidime lausa tühistama, kuna ei olnud ühtegi registreerunut. Murrangut võis näha aga jaanuaris toimunud erakorralisel üldkoosolekul, millest võttis osa juba märgatavalt suurem arv liikmeid, ning sealjuures võttis enamus neist ka aktiivselt sõna.

Arenguhüppeprojekti jooksul kogutud infot kasutati Eesti Rohelise Liikumise arengukava koostamisel, mis 31. märtsi seisuga on juhatuse koosoleku otsusega kinnitatud ning ootab liikmete poolset kinnitust maikuus asetleidval üldkoosolekul.

Roheline Telk

21:00 07. september 2014

Sotsiaalse ettevõtluse äriplaani koostamine

10:38 11. august 2014

Eesti Rohelise Liikumise vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmine

10:37 11. august 2014

Projekt on suunatud Eesti Rohelise Liikumise (ERL) vabatahtlike kaasamise võimekuse edendamisele ja uute vabatahtlike kaasamisele. Projekti käigus koolitame ERLi töötajaid ja vabatahtlikke ning otsime uusi vabatahtlikke ERLi meeskonda.

Projekti tulemusena tuleb ERLi kodulehel ja meediakuvandis paremini esile vabatahtlike roll organisatsioonis, arendatakse välja siseveeb, mis toetab vabatahlikke vajaliku info ja suhtlusvõrgustikega, ning käima on lükatud igakuised Rohelise Tee Õhtud, mis on suunatud nii ERLi töötajatele, vabatahtlikele kui ka avalikkusele.

Kui ka sina soovid panustada ERLi arengusse, siis on ka sinul võimalik tulla ERLi vabatahtlikuks. Hetkel otsime:

  1. toimetajaid, kes kajastavad meie üritusi sõnas ja pildis (artiklid, fotod, video) ning uuendavad kodulehte – tore, kui sul on eelnev kogemus tekstitoimetamise, väljaannete sisuhalduse, veebiarenduse, fotograafia või graafilise kujundamisega, aga pole ka lugu, kui tahad selles vallas kätt harjutada – peamine, et soovid teha meeskonnatööd;
  2. vabatahtlike koordinaatoreid, kes oleksid esmaseks kontaktiks uute vabatahtlike jaoks ning aitaksid neil leida endale meelepärase rolli organisatsioonis – kasuks tuleb eelnev töökogemus vabatahtlike või personaliga, aga peamine on suhtlusrõõm ja loomupärane oskus tulla toime inimestega;
  3. aktiviste, kes soovivad osaleda mõnes juba käimasolevas projektis või ehk hakata ise mõne uue tegevussuuna eestvedajaks – kui näed keskkonnaprobleemi ja sul on olemas tahe ja idee selle lahendamiseks, aitame sul kokku panna meeskonna, ja kui asi hakkab kuju võtma, siis ka otsime vajalikke ressursse idee teostamiseks.

Kui tekkis huvi, siis võta ühendust meie projektijuhi Maris Aleksašiniga, kelle meiliaadress on maris[ätt]roheline.ee ja telefon 5560 1343.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toetussumma on 5570 eurot.

Vabaühenduste aktiivne osalus Euroopa Liidu struktuurivahendite 2014–2020 programmeerimisprotsessis

10:25 11. august 2014

Projekti eesmärkideks on: tõsta Eesti ühenduste võimekust kaitsta oma põhikirjalisi eesmärke ja avalikku huvi läbi riigi eelarveprotsessi mõjutamise ning saavutada kokkulepe rahandusministeeriumiga ühenduste edaspidiste kaasalöömisvõimaluste osas riigieelarve protsessis. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse konkreetse „näidisjuhtumina“ eestkostele Euroopa Liidu struktuurivahendite 2014–2020 perioodi planeerimisprotsessis, sest just aastatel 2012 ja 2013 paneb Vabariigi Valitsus koostöös huvitatud partneritega paika Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide kasutusvaldkonnad ja -tingimused aastateks 2014–2020. Sarnaselt eelmise perioodi (2007–2013) ettevalmistusprotsessile on Eesti Roheline Liikumine (ERL) taas valmis koordineerima ühenduste panust, et rääkida kaasa riigi tuleviku kujundamisel. Ühendustel tekib võimalus kommenteerida erinevaid dokumentide mustandeid (kogumahus 500–1000 lk), kuid vastava ettevalmistuse ja koordinatsioonita võib ühenduste panuse kvaliteet ja mõju jääda minimaalseks. Projekti käigus taaskäivitab ERL vastava meililisti ja kodulehe, korraldab ühendustele koolituse, ühishuvide kaardistamise ja strateegiakoosolekud. ERL koordineerib valdkondlike rakenduskavade, partnerlusleppe, eelhindamise ja keskkonnamõjude hindamise dokumentide eelnõude ühist analüüsimist ja kommenteerimist. Rahandusministeeriumiga lepitakse kokku „hea tava“ ehk riigi eelarveprotsessi(de)s edaspidise osalemise põhimõtted.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekti kestvus on 01.04.2012–31.03.2013 ning KÜSKi toetus 11 841,73 eurot.

Kontakt:

Triinu Vaab, projektijuht; e-post: triinu[ätt]roheline.ee; tel: 742 2532, 5625 3986.

Materjalid:

Õiglase kaubanduse klubi

10:23 11. august 2014

Planeeringute alase koostöö arendamine Otepää piirkonnas

10:20 11. august 2014

Projekti põhieesmärgiks on planeeringute alase koostöö arendamine Otepää piirkonnas, parandada Otepää piirkonna kohalike omavalitsuste pädevust kodanikeühenduste kaasamisel planeeringute protsessi ning tõsta kodanikuühenduste planeerimisprotsessides osalemise valmidust ja võimekust.

Alaeesmärkideks on:

  1. Otepää valla kaasava planeerimise metoodika väljatöötamine ja rakendamine;
  2. kodanike ja nende ühenduste planeerimisteemaline harimine;
  3. kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühenduste vahelise infovahetuse parandamine.

Otepää piirkonna valimine on tingitud sealsest pidevast huvide konfliktist – ühelt poolt arendajad, kes selle atraktiivse kandi vastu suurt huvi tunnevad, ning teisalt looduskaitselised huvid ja maastikukaitsealast tingutud piirangud. Projekti olulisemateks tegevussuundadeks on Otepää piirkonna kohalike omavalitsuste pädevuse tõstmine kodanikeühenduste kaasamisel planeeringute protsessi ning kodanikuühenduste planeerimisprotsessides osalemise valmiduse ja võimekuse suurendamine. Seetõttu koostatakse planeerimise temaatikat käsitlevaid infomaterjale, korraldatakse vastavaid infopäevi ning kaasatakse Otepää piirkonna kohalike omavalitsuste ning kodanikuühenduste esindajaid ja aktiivseid üksikisikuid Otepää piirkonna kaasava planeerimise metoodika väljatöötamisse. Metoodika osaks on piirkonnas tegutsevate ühenduste ja aktivistide ning nende huvide kaardistamine. Nimetatud tegevused aitavad kaasa Otepää piirkonna planeerimistegevusele ja seeläbi elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele.

Projekti rahastavad siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekti kestvus on 01.05.2011–31.03.2012 ning KÜSKi toetus 11 985,87 eurot.

Kontakt:

Triinu Vaab, projektijuht; e-post: triinu[ätt]roheline.ee; tel: 742 2532, 5625 3986.

Materjalid:

  • projektis osalemise kutse kohalikele omavalitsustele, kodanikele ja nende ühendustele;
  • artikkel Otepää Teatajas (17.06.2011);
  • planeeringute teemalise infopäeva (21.06.2011, Otepää vallavalitsuses) materjalid – Pille Metspalu ettekanne, Kadri Tillemanni juhitud rühmatöö kirjeldus ning mõned pildid;
  • kodanike ja nende ühenduste osalemise kogemust kaardistava küsitluse ankeet (täida siin);
  • ametnike kaasamise kogemust kaardistava küsitluse ankeet;
  • küsitluste kokkuvõte (31.08.2011 seisuga);
  • kutse teisele infopäevale Otepää Teatajas (12.08.2011);
  • kaasamise teemalise infopäeva (30.08.2011, Lutsu turismitalus) materjalid – Peep Mardiste ettekanne, Kadri Tillemanni juhitud arutelu kokkuvõte ning mõned pildid;
  • kaasava planeerimise hea tava seminari lühike kokkuvõte (28.10.2011, Lutsu turismitalus);
  • infovoldik „Väike teejuht planeeringute maailma“ (NB! Infovoldikut jagatakse ka paberkandjal. Huvi korral võtke projektijuhiga ühendust!);
  • kaasava planeerimise juhendi mustand;
  • kaasava planeerimise seminari (16.03.2012, Hotell Bernhard spaas) materjalid – Kadri Tillemanni kaasava planeerimise juhendit tutvustav ettekanne, Merle Antoni Otepää üldplaneeringut tutvustav ettekanne;
  • artikkel Otepää Teatajas (30.03.2012);
  • kaasava planeerimise juhend.

Roheline toode

10:08 11. august 2014

Eesti rattarikkaks!

10:06 11. august 2014

„Eesti rattarikkaks!“ algatuse eesmärk on teha jalgrattaga tööle-kooli jm igapäevaste käikude tegemine niivõrd mugavaks, turvaliseks ja loomulikuks, et kergliiklus muutuks üheks eelistatumaiks liikumisviisiks Eesti linnades ja külades. Kui paljudes põhjamaade linnades kasutavad iga päev tööle sõiduks jalgratast sajad tuhanded linlased, siis on see võimalik ka Eestis. Häid näiteid leidub juba praegu ka Eesti linnadest, asutustest ja kõrgkoolidest, kus jalgratast palju kasutatakse. Selle kevadega tahamegi võimalikult palju häid näiteid Eestist koguda ja rattarikkamast Eestist huvitatud inimesi kokku tuua.

Kuidas saad kaasa lüüa (aprill–juuni 2009):

„Rattarikkaks!“ algatuse 2009. a kevade muud peamised tegevused:

  • veebileht www.rattarikkaks.ee (avatakse aprillis);
  • võrgustiku kodulehe käivitamine koos interaktiivse kaardi, linnade rattasõbralikkuse testi, heade näidete kataloogi jm jalgratta igapäevakasutust puudutava infoga.

Rattarikka linna, tööandja ja kõrgkooli konkursi kuulutame välja aprilli keskel. Sellel aastal võtame asutustest erilisema vaatluse alla kõrgkoolid. Aktiivsed jalgrattakasutajad saavad anda hinnangu oma kodulinna jalgrattaliikluse olukorrale veebiküsitluse kaudu.

  • turvaliste rattamarsruutide kaardistamine, et need teed kaardile saada ja viidastada
  • 23. mail 2009 Tartus ja 16. mail Tallinnas koos kasutatud ja uute rataste ning rattavarustuse müügiga ja tasuta rattahooldusega

Kergliiklejate eestkoste:

  • rattaliiklust puudutavates avalikes planeeringutes osalemine Tallinnas ja Tartus, rattasõbralike lahenduste pakkumine;
  • analüüs seadusandluse kohta, mis puudutab tööandjate võimalusi kompenseerida töötajate rataste soetamist, kasutust, hooldust jne;
  • võrdlus ühistranspordi ja sõiduautoga;
  • näited teistest riikidest.

„Eesti Rattarikkaks!“ algatajad: Eesti Roheline Liikumine, jalgrattaklubi Vänta Aga, Uue Maailma Selts, SA Tallinn 2011, Pärmivabriku Töökoda, Eesti Maaülikool

Partnerid: Tartu Taaskasutuskeskus, City Bike OÜ, Uuskasutuskeskus

Rahastab: Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Kontakt:

Maario Laas, koordinaator; tel: 5345 9464; maario[ätt]rattarikkaks.ee
Ilmar Part, Tartu koordinaator; tel: 503 0915; ilmar[ätt]rattarikkaks.ee; Skype: ilmarp
Mari Jüssi, Tallinna koordinaator; mari[ätt]rattarikkaks.ee

„Eesti Rattarikkaks!“ grupp Facebookis

ERLi tugevdamise projekt

09:58 11. august 2014

Organisatsiooni tugevdamine läbi strateegilise planeerimise ja liikmetöö arendamise

Novembris 2008 alanud projektiga soovitakse ellu viia tegevusi, millega parandatakse ERLi enam kui 1000 üksikisikust liikme kaasamist organisatsiooni igapäevasesse tegevusse. Liikmetele edastatakse informatsiooni kvartalilehe Rääk ja elektroonse infokirja abil. Aktiivsetele liikmetele leitakse rakendus läbi ERLi esindamise avalikel üritustel ning liikmeõhtute ja koolituste korraldamise.

Projekti eesmärkideks on strateegilise planeerimise protsessis üle vaadata organisatsiooni aluspõhimõtted:

  • ERLi 20 aastat tagasi sõnastatud visiooni ja missiooni redaktsioon;
  • ERLi lähiaastate eesmärkide ja tegevusulatuse sõnastamine;
  • ERLi keskkonnajuhtimissüsteemi uuendamine ja iga-aastaste keskkonnaaruannete koostamine ja avalikustamine.

Liikmetöö arendamise suunal on eesmärgiks toetada tegevusi, mis võimaldavad kaasata liikmeid ERLi igapäevategevusse:

  • korraldada liikmetele suunatud regulaarseid temaatilisi koolitusarutelusid ja arenduskoosolekuid;
  • koostada erinevatel teemadel esitlusi (nt jäätmekäitlus, säästev tarbimine, transpordivalikud, ökoloogiline jalajälg, mahepõllundus, energiasäästmine, õiglane kaubandus jne);
  • liikmete koolitamine pidama loenguid kasutades ERLi esitlusi ja infomaterjale;
  • ajalehe Rääk väljaandmine
  • ERLi tegevusülevaadete koostamine ja saatmine liikmete meililisti.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kontakt:

Jaanus Välja, projektijuht, jaanus[ätt]roheline.ee
Rainer Rohtla, liikmetöö koordinaator, info[ätt]roheline.ee

Projekti raames on valminud järgmised materjalid:

Euroopa tarbimisvajadust rahuldava ekspansiivse intensiivpõllunduse mõju arengumaadele

09:57 11. august 2014

Aastatel 2008–2010 viis ERL läbi projekti Euroopa tarbimisvajadust rahuldava ekspansiivse intensiivpõllunduse mõjudest arengumaadele.

Sageli jääb meie tarbimine nähtamatuks – soja ja palmiõli jäävad kaubandusvõrgus nähtamatuks, ent tegelikult mõjutavad meie elu mitmelt poolt.

Projekt tutvustas avalikkusele nende kaubaartiklitega – soja, geneetiliselt muundatud soja, palmiõli – seotud probleeme ja töötas välja taustamaterjale.

Soja tarbimine toiduks ja söödaks Euroopa Liidus ja Eestis

Kõrge valgusisaldus on muutnud soja tavaliseks toiduainete lisandiks. Soja lisatakse sageli erinevatesse lihatoodetesse, et suurendada odavalt nende valgusisaldust ning mahtu. Väga suurt osa ELis kasutatavast sojast kasutatakse aga loomasöödas.

Mitmete keskkonnaorganisatsioonide ühistellimusena valmis Hollandi keskkonna- ja majanduslike mõjude hindamisele spetsialiseerunud organisatsiooni Profundo analüüs sojatarbimisest ELis.

2007. aastal importisid ELi 27 liikmesriiki kokku 24,8 tonni sojajahu (šrotti), 15,5 miljonit tonni sojauba ja pea 1 miljon tonni sojaõli. Enamus sellest oli pärit Brasiiliast ja Argentiinast.

Enamus ELi imporditud sojast muudetakse sojajahuks (šrotiks) ning sojaõliks. 2007. aasta andmetel oli ELi keskmine sojaõli tarbimine 7,0 kg in/kohta ning sojajahu (šroti) tarbimine 72,4 kg in/kohta.

Profundo analüüsi autorid konverteerisid ELis kasutatud loomsete saaduste tarbimise maakasutuseks väljaspool ELi. Selleks et ära toita EL-27 põllumajandusloomad, vajame 10,6 miljonit hektarit!

Kõige rohkem põllumajandusmaad kasutab sea- ja linnuliha kasvatus, vastavalt 80 m² ja 61 m² ühe inimese kohta. Kokku kulutab aga ELi elanik keskmiselt 213 m² võõrast maad aastas.

Eesti keskmine inimene on veidi, ent sugugi mitte palju väiksema sojajalajäljega – tema peale kulub 176 m² aastas.

Meie tarbimine mõjutab toidujulgeolekut, teiste riikide maaelu, keskkonda ning toob vahel kaasa isegi inimõiguste rikkumise.

Meie sööme, nemad …?

Igal aastal kaovad pidevalt laieneva sojakasvatuse tõttu Lõuna-Ameerikas troopilised metsad ja savannid. Sojakasvatus on toonud kaasa suuri infrastruktuuri muutusi, metsad ja savannid ehitatakse täis tamme, maa- ja veeteid, mida kasutatakse tööstusliku põllumajandustoodangu transportimiseks.

Suur osa sojast on geneetiliselt muundatud (GM), mis suurendab tõsiselt toksiliste kemikaalide kasutust ja soodustab rahvusvaheliste megafirmade poolt nii kohaliku kui ka globaalse põllumajanduse monopoliseerimist ja seemneturu vaesustumist. Sojakasvatuse ulatusliku suurenemise all kannatavad ka põliselanikud. Kohalike kogukondade protestid ei aita, rahumeelsed väljaastumised lõppevad sageli vägivallaga politsei poolt.

Selleks et muuta oma sojajalajälge ei pea ilmtingimata hakkama radikaalseks taimetoilaseks. Saab alustada väiksematest asjadest: vähendada oma lihatarbimist või süüa mahedalt (ökoloogiliselt) toodetud liha; nõuda poliitikutelt adekvaatset tegutsemist ELi tasandil; paluda firmalt, kelle lihatoodangut sa ostad, et nad kasutaksid muundamata soja, mille kasvatamisel on arvestatud keskkonnaga, nt Baseli soja.

Kui me ise ei muuda oma tarbimiskäitumist ning kunagi ei ütle välja, mis meile meeldiks – tootjale, poliitikule, üksteisele – ei muutu ka ümberringi maailm paremaks. Selveri brändi kandev toiduõli on tehtud GM sojast … ega ometi selle pärast, et keegi pole Selverile öelnud, et see võiks muutuda? Lühiülevaadet sojatarbimisest loe siit.

Detsembris 2009 külastas Eestit ERLi kutsel Paraguai keskkonnaorganisatsiooni Sobrevivencia töötaja Norma Gommenez, kes andis Tallinnas ja Tartus toimunud üritustel Paraguai näitel ülevaate sojakasvatuse mõjudest Lõuna-Ameerikas. Norma ülevaatele pakkusid Eestipoolset tausta Marje Luup välisministeeriumist, Mari-Helen Kaber Arengukoostöö Ümarlauast, Olavi Kärt Eesti Põllumajandusülikoolist, Nastja Pertsjonok ERList ning majandusspetsialistid Kalev Kallemets ja Paul Tammert.

Projekti raames valminud materjalid:

Maailmahariduse projekt: vastutustundlik tarbimine ja õiglane kaubandus

09:47 11. august 2014