Nuputamist


T
artus toimus 9. juunil Est-Lat projekti avaüritus, milleks oli vihjeorienteerumine Tartu erinevate piknikupaikade vahel. Igas punktis oli üks järgnevatest vihjetekstidest, mis põimitud põnevate keskkonnafaktidega.

Kas arvad ära, millistest Tartu paikadest igas vihjes jutt on? (Lehe lõpus ka vastused)

 

1.   19. sajandi algul oli see, praegu ühiselamu, teatri ja pulmaasutuse vahel asuv, park ühtlasi Tartu Ülikooli botaanikaaia esimene asukoht. Pargis on tiik, kuhu aeg-ajalt satuvad ka veelinnud. Ilmselt pole uudiseks, et inimeste poolt mahavisatud prügi on ohtlik loomadele ja lindudele. Maas vedelev näts, suitsukoni, klaasikild, kilekott jms võib põhjustada loomade ja lindude seedeelundkonnale olulist kahju, prügi tõttu hukkub palju loomi ja linde. Loodetavasti on SELLE tiigi juures löödud kokku rohkem klaasist kui ühekordseid plastist šampusepokaale!

 

2.       Seda omal ajal lagedat ala kasutasid linnakodanikud lehmade karjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park. Selles pargis asuv hoone on olnud paljudele sündimise paigaks – Nüüd on SEE sünnitusmaja aga õppeasutuseks ümber ehitatud. Muide, kas teadsid, ühekordsed mähkmed lagunevad looduses 500 aastat?

 

3.     See müüriga ümbritsetud 3 hektariline ala mahutaks korraliku prügila jagu jäätmeid. Muuseas, Eestis tekib 160 kg jäätmeid inimese kohta aastas, enamus pakendid! See aed ei peida endas siiski õnneks prügi, vaid hoopis üle 6500 taksoni huvitavaid taimi ning aia tagumisest osast leiab mõnusa piknikuplatsi ja SELLE, kus ka lapsed tegevust leiavad.

 

4.     Jaanipäeva eelsel nädalal ostetakse Eestis 637 tonni grill-liha, lisaks 298 tonni grillvorste. Ühtekokku teeb see ca 0,7 kg iga eestlase kohta. Tartu linna elanike arvu arvestades, siis tartlased tarbivad jaanipäevanädalal ühtekokku ära 66 181kg lihatooteid. Keskmiselt sööme me aga 0,2 kg liha päevas, mida on isegi juba üle kahe korra rohkem, kui toitumisteadlased soovitavad. Muide, Tartu linna elanike arv on aastate jooksul pisut kahanenud. Oma kõrghetke saavutas Tartu elanike arv 1977. aastal, kui püstitati ka SEE skulptuur.

 

5.    Just seal samas lähedal armastab Jõmmu veeta pikki talvekuid ja kevadel, kui ta nina välja pistab, ei vaata talle enam vastu pajupõõsad, vaid järjest arenev Emajõe kogukonnaaed, kus linlased saavad endale ise süüa kasvatada. Maailma toiduvaru sõltub ca 15-st taimesordist, neist 12 toodavad ¾ tarvitatavast toidust (nisu, riis ja mais sellest poole). Selleks, et oleks rammu endale toitu kasvatada ja maad kaevata, saab muskleid kasvatada ja lihaseid soojaks teha aastaringselt just SELLES kõigile mõeldud paigas Emajõe liivasel kaldal.

 

6.    See praegu väga populaarne puhkeala rajati 60ndate lõpus. Ehituse käigus plaanid muutusid ja algselt ka suures osas veespordile mõeldud projekt lõigati tollal Nõukogude Liidu pikima silla poolt pooleks. Kuigi projekt kaldus oma algsest eesmärgist kõrvale, sai niiskest lammialast uus veekogu, mille veehulk suudaks katta ära 10 inimese aastase vee vajaduse (arvestusega 90 liitrit päevas inimesele). Ilmselt sõudjad oleks eelistanud veel pikemat veekogu, aga ka praegu saab liivariba lõppedes ranna just SELLES osas tõsisemalt sporti teha.
 

7. Igal aastal korraldatakse Emajõe ja kaldaäärsete alade koristustalguid, kuid palju reostust ja jäätmeid jääb nähtamatuks. Üheks näiteks on mikroplastid, mida ka reoveepuhastid kinni püüda ei suuda. Sünteetiliste materjalide (nt spordiriided, fliistekid) pesemisel anname paratamatult oma panuse sellise reostuse tekkimisele - soovitus on eelistada naturaalseid tekstiile. Emajõe kallaste rohealadelt leiab palju sportijaid ja jalutajaid. Inimestele, kes soovivad, et liikumisele lisanduks ka hariv aspekt, rajati 2013. a jõe ja kanali vahele see loodusrada 10 infotahvliga, kust saab lugeda puude ja taimestiku, Emajõe, veeputukate, kahepaiksete jne kohta. Otsige üles SELLE loodusraja algus ning esimene infofotahvel!
 

8. Nagu paljude teistegi jookide puhul, tõuseb enne jaanipäeva ka pudelivee müük mitmeid kordi. Kas teadsid, et:  
- 1L pudelivee tootmiseks kulub 1,39L vett       
- minema viskame igal aastal ligi 50 miljardit plastmassist pudelit = tohutu hulk plastikjäädet!
-  ainuüksi Ameerikas äravisatud plastikpudelitest valmistatud kett ulatuks 4 korda ümber maakera
Tartus on neli kraani, kus saab oma pudelit tasuta veega täita. ÜKS NEIST paikneb kesklinna pargis, mänguväljakust suunaga idas.  

 

9. Klaas on väheseid materjale maailmas, mis on  peaaegu lõputult taaskasutatav - ühest konteineritäiest (600l) klaastaarast (ca 110 kg) saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli. Klaastaarat leiab suveperioodil ilmselt enim just SELLES Tartu pargis, mis on tudengite meelis õhtune piknikupaik ning kus ainsa avaliku kohana Tartus on suvehooajal lubatud alkoholi tarbimine. Pargil on ka oma mitteametlik kuningas.
 

10. See 10 000 m2 suurune Tartu kesklinnas paiknev pargiala on ametlikult alates 1953. a olnud kohtumispaigaks loodusesõpradele. Tänaseks on siin umbes 80 puu- ja põõsaliiki ning üle 200 rohttaimeliigi. Pargiala koos sinna juurdekuuluva ehitisega, mis 2013. aastal pälvis kõige keskkonnasõbralikuma ehitise tiitli, on Tartu linna üks erilisemaid paiku, kus inimesed õpivad väärtustama (loodus)keskkonda. Muuhulgas on õpitud isegi kompostimist - hinnanguliselt ligi 40% kodusest prügist moodustavad biojäätmed. SEE pargis asuv kompostihunnik on üks võimalik lahendus ostetud kompostrite asemel.

-------------------
Vastused: 1. Hurda Park 2. Toomemägi 3. Botaanikaaed 4. Atlantis 5. Lodjakoda 6. Anne rand 7. Emajõe loodusrada 8. Kaubamaja park 9. Pirogovi plats 10. Loodusmaja