Seiklushundi keskkonnablogi

1# Kui keskkonnasõbralikud on Eesti (spordi)üritused?

 

Festivale ja avalikke suurüritusi toimub Eesti Statistikaameti (2015) andmetel Eestis aasta jooksul 6800, milles osaleb kokku umbes 1 433 000 inimest. Siia lisaks ca 1300 jooksu-, ratta-, triatloni-, orienteerumisüritust (Marathon100) koos suurearvulise osalejaskonnaga.

 

 

 

Ühe ürituse korraldamise keskkonnamõju olulisemad tegurid on transport, jäätmed, energiakasutus (nt generaatorid), veekasutus, aga ka näiteks pinnase tallamine ja mürareostus. Nimetatud mõjuritest on esikohal külastajate/osalejate ning teenindava personali transport ning suuruselt teise mõjuartikli moodustavad jäätmed.

 

Kui kaua veel jätkata vanamoodi?

 

Ürituse korraldamisel on palju on asju, millele peab jõudma korraldajana tähelepanu pöörata - meeskonnasisene infovahetus; registreerimiste  haldamine; infokanalite haldamine ja sisu loomine; vabatahtlike ja sponsoritega suhtlemine; toitlustuse organiseerimine; tehniliste vahendite organiseerimine; kõikvõimalike asjade tellimine, trükkimine ja printimine; eelarve excelite haldamine ja raamatupidamine; projektide kirjutamine; võistluskeskuse ja raja ülespanek/mahavõtt; ja muud. Kõike seda on väga palju ning jõuda veel mõelda sellele, kuidas seejuures keskkonda säästa, võib näida väga teisejärgulise tegevusena.

 

 

 

 

 

 

Kuid oleks aeg, kui näiteks jäätmete liigiti kogumise konteinerite platsile ülespanek muutuks ürituse korraldamise samasuguseks loomulikuks osaks nagu seda on stardikaare ülespanek,  bännerdamine, aedade vedamine. Arvestades, kui palju meil toimub Eestis erinevaid suure osalejaskonnaga festivale, võistluseid, kontserte, siis need kõik kokku moodustavad olulise mõju keskkonnale - ning selle leevendamisega peab tegelema. Siin ei ole kohta küsimustel: “Mis kasu see minule kui korraldajale toob? Miks ma seda tegema peaksin?”. Lihtsalt - on aeg. Õigustatud küsimuseks on aga küll: “Kuidas ma seda tegema peaksin?”.   


Seiklushunt hakkab pidama keskkondlikku blogi

 

 

Ka Seiklushundi jaoks on aeg kätte jõudnud. Kui siiani on tähelepanu pööratud eelkõige üritustel osalejate heaolule ja ürituse korraldusliku poole sujumisele, siis on aeg võtta amps edasi ja hakata tähelepanu pöörama ka oma keskkondlikule jalajäljele. Seejuures on nõu ja jõuga abiliseks MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja Tartu Loodusmaja, kus viimasel paaril aastal on just nimelt keskendutud teemale - kuidas korraldada keskkonnasõbralikke üritusi. Koostööd on tehtud juba ka 2017.aastal korraldades üheskoos keskkondlikke orienteerumisi.

 

 

Seiklushundil toimub 2018. aastal 24 spordiüritust, ning et kajastada läbi terve hooaja oma otsuseid, arengut, komistuskive ja rõõme, hakkame pidama vabas stiilis keskkondlikku blogi, mille esimest postitust loete just nüüd ja praegu. Blogipostitused hakkavad detailselt ja ausalt kirjeldama, miks ja kuidas me mingeid muudatusi ellu viime, kuidas toimib neis muutustes meeskond ning kuidas saavad hakkama, harjuvad üritustel osalejad. Proovime peegeldada võimalikult palju ka tegevuste keskkondlikku poolt, seega aeg-ajalt läheme mõne teemaga ka  keskkonnatehniliselt rohkem süvitsi. Kokkuvõttes peaks tekkima omamoodi samm-sammuline juhtnööride kogumik, mida saavad siis kasutada ka kõik teised (spordi)ürituste korraldajad saamaks vastuseid küsimustele, kuidas ja miks ning alustamaks muutustega ka enda üritustel.

 

 

Etteruttavalt võib ka öelda, et Seiklushundi fookuses on eelkõige jäätmetega tegelemine, mis tähendab tegutsemist selle nimel, et jäätmeid tekiks võimalikult vähe ning sellest, mis tekib jõuaks võimalikult suur osa jäätmekäitlusesse, mitte ladestatuna prügimäele. Kuna transport on samuti suure keskkonnamõjuga, siis plaan on ka sellel rindel muutuseid juurutada. Sellest  kõigest lähemalt aga juba edaspidi!

 

Pealkirjas oleva küsimuse juurde tulles, siis - mida teie arvate?

 

Fotod: Aldis Toome, Seiklushunt, Tartu Loodusmaja

 

3# PLOGGING - 2018 aasta uus jooksutrend!

 

Meie käest on küsitud: “ Miks te seda teete?”.
Me küsime vastu: “Miks teie seda EI tee?”

                                                   
           Erik Ahlström, ploggingu edendaja

4# 4 kuud ja 14 üritust hiljem ehk kuidas jäätmesüsteem seni toiminud on?

Esimest korda katsetasime jäätmete sorteerimise süsteemi märtsi keskel esimesel orienteerumispäevakul. Senini on toimunud kaheksa väiksemat üritust ehk orienteerumispäevakut ning kuus suuremat - 59.Jüriööjooks, Tartu Rogain, Tartu Vägilase jooks, Narva Vägilase jooks, STIHL Multisport Challenge, Tartu Öörogain.

5# Räägime joogitopsidest vol 1 - Sorteerida! Miks?

Ühekordse kasutusega topsid võeti tarvitusele tervislikel kaalutlustel asendamaks avalikes veejoogikohtades ühiskasutatavaid joogitopse, kuid eelmise sajandi teisel poolel asendus joogitopside positiivne kuvand negatiivsega, sest mõisteti ühekordsete topside kasutamisest tingitud silmatorkavat jäätmekogust. 

6# Räägime joogitopsidest vol 2 - Sorteerida! Kuidas?

Eelmisel aastal sai korraldajate loal käidud Tartu Rattarallil ning Ööjooksul joogipunktides topse korjamas (aitäh!). Eelkõige oli tarvis plasttopse, et neist Eesti Rohelise Liikumise projekti tarbeks taaskasutuse kunstitaiest teha ning kokku sai kogutud ja kodus vannis üle loputatud, vat selline hunnik plasttopse!