Seiklushundi keskkonnablogi

6# Räägime joogitopsidest vol 2 - Sorteerida! Kuidas?

Eelmisel aastal sai korraldajate loal käidud Tartu Rattarallil ning Ööjooksul joogipunktides topse korjamas (aitäh!). Eelkõige oli tarvis plasttopse, et neist Eesti Rohelise Liikumise projekti tarbeks taaskasutuse kunstitaiest teha ning kokku sai kogutud ja kodus vannis üle loputatud, vat selline hunnik plasttopse!  

 

Topside kogumise käigus sai vaadeldes selgeks aga ka oluline tõsiasi - igal spordiüritustel ON joogipunktis topside/jäätmete sorteerimine võimalik. Vannipilt on selle enda kogemuse ja läbikatsetamise tõestuseks. :)

Kuidas võiks joogipunktides sorteerida?

Tavaliselt on joogipunktides nii, et pakutakse erinevaid jooke ja need joogid on erinevates topsides - üldiselt papp-ja plasttopsis (suur, väike). Nagu eelnevalt öeldud, siis papptops ja plasttops kuuluvad erinevate jäätmeliikide alla ja need peaks sorteerima eraldi. 

                                             

Plasttopsid - kuna tegu on pakendijäätmega (plastikust ja ümbertöödeldav) võib need ühte panna muude pakenditega  
Biojäätmed - Õhtujooksul joogipunktis toitlustust polnud ja biojäätmeid ei tekkinud, kuid rattarallil tekkis korralikult banaanikoori, poolikult kammustatud kukleid, kurke jm.
Papptopsid - kuna on olmejääde, siis võib lisaks panna kõike muud, mis biost ja pakendist üle jääb.
(Taara) - seda peab iga korraldaja mõtlema, et kas tavaliselt on ka taarat juhtunud tekkima joogipunktis või pigem mitte.

Joogipunktis ON inimressurssi: Kui rääkida kahest eelnimetatud üritusest, siis joogipunktides on palju vabatahtlikke (kes on muuseas igal üritusel superlahedad, lõbusad, abivalmid, energilised ja kõik ülivõrdes kiidusõnad!), kes vabalt saaksid topse vajalikult sorteerida. On üksikud momendid, kus kõik punktis olevad vabatahtlikud peavad tegelema söögi või joogi ulatamisega võistlejatele - rohkem on hetki, kus vaid osal punktis olevatest inimestest on tegevust. Nad vajavad korraldajalt vaid vastavat korraldust ja paari juhendussõna ning saaksid sorteerimisel asjalikud olla! 

                                              

Joogipunktis saab imelihtsasti ressursse kokku hoida: Vabatahtlikel jääks aega ka topsid teineteise sisse torniks laduda. See on ka väga oluline, sest tornilaotuna võtavad topsid prügikotis reaalselt 20x vähem ruumi kui kotti laialipillutuna. Ja sellega saaks omakorda kokku hoida palju, palju prügikotte - nii korraldajale rahalises mõttes kui ka keskkonnale kotijäätme mõttes + jäätmekottide äraveol võtavad kotid kaubikus enda alla palju vähem ruumi! 

Ja torniladumine ei võta reaalselt mingit aega! Osalejad viskavad palju topse maha ning vabatahtlikud peavad neid maast üles korjama - kui juba korjata, siis pole mingi vaev topsid kohe ka torni laduda. Tornilaotud topsidega raja ääres kõndimine on kusjuures palju lihtsam, kui prügikott käe otsas kõndida ja topse kokku korjata.

Joogipunktis sorteerimine EI OLE määriv ja ebameeldiv töö: Kuna vabatahtlikel on kilekindad varustuses olemas, siis pole sorteerimine hügieeniline küsimus. Lisaks, jäätmed, mis on joogipunktides, on üldjuhul väga-väga puhtad - vesi ega spordijook ei määri topsi, samuti pole määrivad ka geelipakendid, banaanikoored jms. 

Joogipunktis ON selleks kõigeks aega: Võistlejad mööduvad joogipunktides suurte ajavahedega, vabatahtlikud seisavad ja ootavad pikalt niisama. Vabatahtlikutelt ei võta sorteerimisega tegelemine lisaaega - nad saavad efektiivselt ära kasutada aega, mis nad muidu veedaksid võistlejaid oodates.

100% austus kõigile ürituskorraldajatele - teame, et KÕIGELE on keeruline mõelda. Aga eelneva puhul on tegu millegagi, mis on tõesti lihtne muudatus, mida sisse viia.  Korraldajad, mõelge sellele - vabatahtlikud suudavad ja saavad hakkama! ;) 

 

Kuidas Seiklushundil joogipunktides lood on?

Seiklushundil on joogipunktid Vägilase jooksul ning STIHL Multisport Challenge’il ning neist sorteeritakse jäätmeid. Kuna vägilase jooksul on joogipunktis vaid plasttopsid, siis seal on sorteerimine ka väga lihtne. Selleks on ka väga konkreetne jäätmesilt.

Multispordil aga on abilistel rohkem tegemist, sest on nii topse kui ka toitu ning võistlejad käivad punktist kiiruga läbi ning absoluutselt ei süvene jäätmete sorteerimisse - mis on ka arusaadav. Aga siis ongi oluline abilise roll, kes võistlejate visatud jäätmed õigesti ümber paigutab - ja see on käkitegu! 

Juunikuisel multispordil saimegi ka kogemuse, et joogi-söögiga vahetusalasse peab rohkem jäätmekotte eri liiki jäätmete tarbeks võtma. Näiteks tekkis suuremal hulgal taarat, millega ei osanud eelnevalt arvestada. Samuti sattus vahetuspunkti plasttopside kõrvale ka papptopse, mille eraldi sorteerimine pole küll keeruline, kuid et endale asja lihtsamaks teha, võiks järgmisel korral olla ühte liiki materjalist topsid. :) 

See oli nüüd tegelikult ka eellugu (üle)järgmisele postitusele, kus võrdleme plast-, papp- ja biolagunevat topsi.

3# PLOGGING - 2018 aasta uus jooksutrend!

 

Meie käest on küsitud: “ Miks te seda teete?”.
Me küsime vastu: “Miks teie seda EI tee?”

                                                   
           Erik Ahlström, ploggingu edendaja

4# 4 kuud ja 14 üritust hiljem ehk kuidas jäätmesüsteem seni toiminud on?

Esimest korda katsetasime jäätmete sorteerimise süsteemi märtsi keskel esimesel orienteerumispäevakul. Senini on toimunud kaheksa väiksemat üritust ehk orienteerumispäevakut ning kuus suuremat - 59.Jüriööjooks, Tartu Rogain, Tartu Vägilase jooks, Narva Vägilase jooks, STIHL Multisport Challenge, Tartu Öörogain.

5# Räägime joogitopsidest vol 1 - Sorteerida! Miks?

Ühekordse kasutusega topsid võeti tarvitusele tervislikel kaalutlustel asendamaks avalikes veejoogikohtades ühiskasutatavaid joogitopse, kuid eelmise sajandi teisel poolel asendus joogitopside positiivne kuvand negatiivsega, sest mõisteti ühekordsete topside kasutamisest tingitud silmatorkavat jäätmekogust.