Seiklushundi keskkonnablogi

5# Räägime joogitopsidest vol 1 - Sorteerida! Miks?

Ühekordse kasutusega topsid võeti tarvitusele tervislikel kaalutlustel asendamaks avalikes veejoogikohtades ühiskasutatavaid joogitopse, kuid eelmise sajandi teisel poolel asendus joogitopside positiivne kuvand negatiivsega, sest mõisteti ühekordsete topside kasutamisest tingitud silmatorkavat jäätmekogust. 

 

 

Ning avalikel üritustel tekkiv jäätmekogus on tõesti märkimisväärne – ühel suuremal mitmepäevasel üritusel tekib 300–400 kilogrammi ühekordselt kasutatavate plasttopside jäätmeid ning Viljandi folgi kogemusel moodustavad ühekordsed joogitopsid 2/3 festivalil tekkivate jäätmete kogumahust.

Kuidas käib spordiüritustel topside käsi praegu?

Eriti palju tekib topsijäädet spordiüritustel, kus on raja peal joogipunktid. Inimesed lähevad mööda, haaravad topsi, võtavad sõõmu ja viskavad topsi maha - oeh, nii pikaks selle topsi eluring siis jäigi... Mõnel osavamal osalejal õnnestub tops liikumise pealt ka raja kõrval olevasse prügikasti visata. Suurema osa topse korjavad varem või hiljem vabatahtlikud ja panevad musta prügikotti. Aga mis edasi? 

Suure tõenäosusega on samadesse prügikottidesse poetatud ka muud - banaanikoori, mõni taskurätt, geelipakend. Vahel korraldajad riisuvad topse maast kokku, mis tähendab, et koos topsidega läheb kotti ka muru, oksi ja lehti. Samuti on topsid, mida joogipunktis jagatakse, tihtipeale erinevast materjalist - vesi papptopsis, spordijook plasttopsis vms. Seega pole koti sisu kokkuvõttes ükski konkreetne ja puhas jäätmeliik ning kogu kupatus kuulub olmejäätmete kategooriasse. Sama olukord on ka toitlustusalas.

Miks see halb on? Sest teadupärast lõpetavad olmejäätmed suuremas osas prügimäel ladestatult või

 põletusjaamas. Kordi ratsionaalsem oleks, kui iga jäätmeliik asetseks eraldi ja jõuaks talle määratud paika. Plastiktops pakendijäätmetesse ja ümbertöötlemisse, lehed ja banaanikoored biojäätmetesse ning kompostiks, papptops ja määrdunud geelipakend… no neist tõesti enam midagi asjalikku välja ei võlu ja on olmejäätmete kraam. 

Kui on valida, kas tarbida ühekordselt ning saata prügimäele VS tarbida ühekordselt ning saata ümbertöötlusesse, siis peaks kindlasti töötama selle nimel, et võimalikult palju jäätmetest jõuaks ümbertöötlusesse. Miks? Sest iga uue toote tootmiseks kulutatakse ressursse ja energiat - jäätmeid ümbertöötlusesse saates hoiame neid kahte kõvasti kokku. Jah, ka ümbertöötlemiseks kulub energiat, kuid mitte nii palju kui nullist täiesti uue toote valmistamiseks - lisaks, toodete elukaare teise otsa vaadates, siis uute potentsiaalsete jäätmete tootmine pole ilmselgelt samuti mõistlik. Mida kauem jäätmeid ringluses hoida, seda parem.  

 

 

No kõige-kõige parem oleks, kui jäätmeid üldse ei tekikski ja ka praegu on mõningaid avalikke üritusi, kus proovitakse kasutada korduskasutatavaid nõusid pakkudes neid ka kohapeal või paludes külastajatel oma nõud kodust kaasa võtta. Ei jõua ära toonitada, kui oluline on korduskasutus - seda ei asenda ükski ühekordne toode olgu ta nii keskkonnasäätlik kui tahes! Kuid seni, kuniks see pole avalikel üritustel veel oma süsteemsust leidnud ega juurdunud tuleb leida teisi võimalikult loodussõbralikke alternatiive.

 

Järgmises postituses juurdleme lähemalt joogipunktides toimuva üle.

3# PLOGGING - 2018 aasta uus jooksutrend!

 

Meie käest on küsitud: “ Miks te seda teete?”.
Me küsime vastu: “Miks teie seda EI tee?”

                                                   
           Erik Ahlström, ploggingu edendaja

4# 4 kuud ja 14 üritust hiljem ehk kuidas jäätmesüsteem seni toiminud on?

Esimest korda katsetasime jäätmete sorteerimise süsteemi märtsi keskel esimesel orienteerumispäevakul. Senini on toimunud kaheksa väiksemat üritust ehk orienteerumispäevakut ning kuus suuremat - 59.Jüriööjooks, Tartu Rogain, Tartu Vägilase jooks, Narva Vägilase jooks, STIHL Multisport Challenge, Tartu Öörogain.

6# Räägime joogitopsidest vol 2 - Sorteerida! Kuidas?

Eelmisel aastal sai korraldajate loal käidud Tartu Rattarallil ning Ööjooksul joogipunktides topse korjamas (aitäh!). Eelkõige oli tarvis plasttopse, et neist Eesti Rohelise Liikumise projekti tarbeks taaskasutuse kunstitaiest teha ning kokku sai kogutud ja kodus vannis üle loputatud, vat selline hunnik plasttopse!