Seiklushundi keskkonnablogi

2# Kuidas luua oma üritusele jäätmesüsteemi?

Tihtipeale aetakse jäätmeid ja prügi segamini ning kasutatakse sõna ‘prügi’ seal, kus tegelikult on tegu jäätmetega. Lühidalt selgitus: Jäätmed on kõik see, mis meist elutegevuse käigus üle jääb. Prügi on üks jäätmete alamliik – kõik see, mida liigiti ei koguta (katkised riided, vettinud papp, väga määrdunud pakendid, tolmukoti sisu, vatipadjad, jne). Prügi läheb segaolmejäätmete hulka ja on see osa jäätmetest, mis saadetakse prügimäele ladestamisele või põletusjaamadesse - jäätmed seevastu lähevad ümbertöötlusesse.

 
Foto: Minute Earth


Seiklushunt soovib samuti, et võimalikult vähe tekiks prügi ja võimalikult palju jäätmeid - parem kui üldse midagi loomulikult ei tekiks (!), aga kui valida, siis pigem jäätmed kui prügi.  


Kuidas on siiani SH üritustel jäätmemajandus toimunud?

Siiani on jäätmete kogumine toimunud avalikele üritustele omases stiilis, et kõik jäätmed ühte musta prügikotti ja hurraa! Taarat oleme alati proovinud eraldi koguda, kuid kuna siiani pole selleks korralikku kogumiskasti eksisteerinud, siis on ka see toimunud pisut kaootiliselt ja igal üritusel peab siiski ka määrdunud supitaldrikute vahelt prügikotist pudeleid välja korjama. Oleme proovinud ka pappi eraldi koguda, kuid alati pole väga tähelepanu pööratud, kas see kogutu jõudis ka õigesse konteinerisse või siiski olmejäätmetesse. 
 

Õnneks on olnud võimalik ka palju asju endal taaskasutada - näiteks pikemad rajamärgistuslindid ikka igal üritusel kerime kokku ja kasutame järgmisel üritusel jälle. Igasugused ehituslikud materjalid lähevad samuti loosi - eelkõige Vägilase jooksu takistuste juures. Orienteerumistelt jääb tihti suuremates kogustes kaarte üle. Kaartide valget poolt taaskasutame sageli erinevate juhendmaterjalide printimiseks ning paras ports kaarte on garaaži virna kogutud ning ootavad viisakalt makulatuuri minekut. Igal juhul on igasugune taaskasutus juba endale majanduslikult mõistlik tegevus!

Aga kuidas luua endale (töötavat) jäätmesüsteemi? 

Samm 1. Kuidas valida jäätmekonteinereid? 

Seda küsimust pole üldse nii lihtne lahendada, kui tunduda võib, sest on palju aspekte, millega arvestama peab:

  • Tegu on väliüritustega, seega peab konteiner olema ilmastikule vastupidav. 
  • ​Jäätmekottide sisule ei tohiks sademed ligi pääseda.
  • Ja põhiline! Kuna konteinerid tuleb üritustele toimetada transpordivahendis, kus on palju ka muud inventaari, siis peavad konteinerid olema võimalikult kompaktsed ja soovitatavalt ka  lihtsasti liigutatavad.

Internetist leiab palju huvitavaid jäätmekonteinerite lahendusi, kui suurem osa neist ei ole kompaktse lahendusena ja mõeldud pigem statsionaarsetena. Eelnevaid punkte arvesse võttes otsustasime ehitada taolised jäätmeraamid, mis on piisavalt raske raami ja raskustega, et tuul uppi ei ajaks. On ka maasse kinnitamise võimalus.


Foto: Going Green Services

Niisiis, see sai otsustatud. Tekkis järgmine küsimus - aga kui palju neid raame üldse vaja siis oleks? 

Samm 2. Kuidas arvestada jäätmekonteinerite hulka ning liike?

Selle lahendamiseks tegime kaardistuse - panime kirja kõik SH korraldatavad üritused ning peamised jäätmed, mis neil üritustel tekivad ja sealt edasi määrasime jäätmeliigid. 

Päevakutel tekib vähe jäätmeid, seega sinna on tarvis vaid paari erinevat jäätmekotti. Seevastu suurematel üritustel nagu Vägilase jooks, rogainid, STIHL Multisport Challenge (SMC), Trailhunt tekib tulenevalt toitlustusest ja pikemalt kestvast üritusest jäätmeid juba tunduvalt rohkem. Lisaks sellele, et neil kõigil võistlustel on tarvis võistluskeskusesse osalejate alale nii bio-, olme-, pakendi - kui ka taarakotti, on näiteks Vägilase jooksul tarvis rajal oleva joogipunkti juurde ka joogitopside kogumiseks eraldi jäätmekotti ning SMC vahetusalasse, kus nii süüakse kui ka juuakse ning tekib erinevat liiki jäätmeid, veel samasugust komplekti jäätmekotte nagu on võistluskeskuses.

Ning üks lugu on osalejatega - teine lugu on veel meeskonna endaga, kellel tekib lisaks jäätmeid, mida osalejatel pigem ei teki või tekib nii väikeses koguses, et pole mõtet segadusse ajamiseks veel üht jäätmekasti juba olemasolevasse rivvi lisada. Meeskonnal tekib ka suures koguses paberi/papijäätmeid, ka pakendijäätmete kogused on suured, mis tähendab, et meeskonnal on tarvis enda jäätmeraamide komplekte osalejate alast eraldiseisvasse paika. 

Nii, selgeks sai siis see, et jäätmeraame on tarvis vähemalt viie erinevat liiki jäätme jaoks: biojäätmed, pakendijäätmed, paber/papp, olmejäätmed, panditaara. Raamide hulk sõltub üritusest, kuid kui arvestada näiteks SMC järgi, kus neid vaja enim hulgal, siis võib teha sellise ennustusliku arvutuse: 

Osalejate ala: kaks komplekti raame = 8 tk
Meeskonna ala: üks laiendatud komplekt = 5 tk
Vahetusalasse: üks komplekt = 4 tk

Kokku tarvis maksimaalselt 17 jäätmeraami. 

Aga ega jäätmekastidest ju üksi ei piisa! Et inimesed aru saaksid, kuhu, millist jäädet panema peab, on tarvis teha see visuaalselt võimalikult selgeks. Tarvis on värve, pilte ja tekste!

Samm 3. Kuidas teha jäätmeala nähtavaks ja arusaadavaks?

Just vähese kohapealse nähtavuse, arusaadavuse, abi ja teavituse taha on jäänud paljude avalike ürituste  jäätmete liigiti kogumise süsteemi õnnestumine.

Igal jäätmeliigil on oma kokkuleppeline värv:

Biojääde = pruun
Pakendijääde = kollane
Olmejääde = hall
Papp/paber = sinine
Panditaara = roheline
jne

  • Palusime käimasoleva Eesti-Läti Interregi koostööprojekti “Keskkonnasõbralikud avalikud üritused” kujundajal teha vastavalt värvidele piktogrammid, mis panna iga vastava jäätmekasti juurde. Ega seegi polnud lihtne, sest näiteks - mida oleks kõige parem kujutada olmejäätmete pildil, et spordivõistlusel arusaadav oleks, mille panemist sinna sinult eeldatakse? Hetkel on seal prügikorv, sest katkine saabas oleks liiga kontekstikauge ning näts, kokkukägardatud paber, määrdunud taldrik pildina kujutletuna arusaamatud. 

  • Pildi selgituseks on oluline kindlasti lisada juurde ka tekst - need täiendavad teineteist ja üks teiseta ei tööta. Seda on katsetatud juba erinevatel festivalidel ja tulemuseks on see, et kui prügikasti küljele on kleebitud tagasihoidlik tekstiline silt “Biojäätmed”, siis festivalimelus keegi ei pane seda tähele ning sinna koguneb kokkuvõttes tore hunnik olmejäätmeid. Siit ka veel üks olulisus - tekst ja pilt peavad asetsema nähtaval kohal. Kõige efektiivsem on, kui eri liiki jäätmete kotid, kaaned on ka erinevat värvi.

  • Sama tulemus on ka siis, kui rahvusvahelise seltskonnaga üritusel on vaid ükskeelne silt - ega prantslane ei tea, mis tähendab sõna ‘Pakendijääde’ ja poetab sinna kõike, mis poetamist vajab. Seepärast ongi oluliseks mitmekeelsed sildid. Seiklushundi ürituste puhul võiks töö edukalt ära teha kolm keelt - eesti, inglise ja vene keel. 

  • Visuaalselt oluline on ka kõigi jäätmekastide paiknemine kõrvuti, et inimene näeks kogu valikut. Näiteks, kui inimene seisab jäätmekastide ees ja ei näe seal taarapudeli jaoks kohta, siis paneb selle olmejäätmetesse - taarakast asus ala teises otsas, kuhu ta ei osanud seda otsima minna.

  • Kuna veel paljudes kodudes pole jäätmete sorteerimise harjumus veel juurdunud ning avalikel üritustel pole samuti harjutud jäätmeid sorteerima, siis aitamaks inimestel süsteemis õigesti toimida ja korraldajana oma eesmärgini jõuda, tasub ürituse ajaks jäätmekastide juurde paluda asjatundlik abiline, kes üritusel osalejate tegutsemisel pilku peal hoiab  ja vajadusel suunab.

  • Ja võtmesõnaks on ka teavitus, teavitus, teavitus! Vii oma üritustel osalejad kurssi, mis neid ees ootab. :)

Seiklushundi piktogrammid, mida ka meie üritustel kohtama hakkab, näevad välja sellised. Hooaja jooksul, vastavalt  võivad need kohendamist leida.

NB! Olemas on samasugused piktogrammid ka kõigi teiste jäätmeliikide kohta. Nii kolmekeelsena kui ka kakskeelsena eesti/inglise ja eesti/vene versioonides. Kui on nende vastu huvi, siis võib kirjutada aadressil eliisaroheline.ee. Sügisest on samade piktogrammide valik saadaval ka avalikult loomises oleva keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhendmaterjali osana.

Kas ja millistel avalikel üritustel olete jäätmete sorteerimist märganud - kuidas see toiminud on?

3# PLOGGING - 2018 aasta uus jooksutrend!

 

Meie käest on küsitud: “ Miks te seda teete?”.
Me küsime vastu: “Miks teie seda EI tee?”

                                                   
           Erik Ahlström, ploggingu edendaja

4# 4 kuud ja 14 üritust hiljem ehk kuidas jäätmesüsteem seni toiminud on?

Esimest korda katsetasime jäätmete sorteerimise süsteemi märtsi keskel esimesel orienteerumispäevakul. Senini on toimunud kaheksa väiksemat üritust ehk orienteerumispäevakut ning kuus suuremat - 59.Jüriööjooks, Tartu Rogain, Tartu Vägilase jooks, Narva Vägilase jooks, STIHL Multisport Challenge, Tartu Öörogain.

5# Räägime joogitopsidest vol 1 - Sorteerida! Miks?

Ühekordse kasutusega topsid võeti tarvitusele tervislikel kaalutlustel asendamaks avalikes veejoogikohtades ühiskasutatavaid joogitopse, kuid eelmise sajandi teisel poolel asendus joogitopside positiivne kuvand negatiivsega, sest mõisteti ühekordsete topside kasutamisest tingitud silmatorkavat jäätmekogust. 

6# Räägime joogitopsidest vol 2 - Sorteerida! Kuidas?

Eelmisel aastal sai korraldajate loal käidud Tartu Rattarallil ning Ööjooksul joogipunktides topse korjamas (aitäh!). Eelkõige oli tarvis plasttopse, et neist Eesti Rohelise Liikumise projekti tarbeks taaskasutuse kunstitaiest teha ning kokku sai kogutud ja kodus vannis üle loputatud, vat selline hunnik plasttopse!