Eesti Rohelise Liikumise perioodiline väljaanne
Tõlkinud ja toimetanud: Peep Mardiste
Tartu, august 1999
ISBN 9985-9021-6-5
Eesti Rohelise Liikumise järjekordne väljaanne sarjast Keskkonnajuht "Euroopa Liidu eelstruktuurifondid - kas raha säästvale arengule?" on sündinud Saksamaa Maa Sõprade (BUND) eestvedamisel valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni Euroopa Maa Sõbrad (ingl. Friends of the Earth-Europe) rahvusvahelise koostööprojekti raames. Aastal 1999 läbi viidud projekti eesmärgiks oli analüüsida ja tutvustada Euroopa Liidu tegevust läbi selle ühe keskse ja samas suhteliselt vähe tuntud aspekti - Euroopa Liidu regionaalpoliitika ehk arendustegevuse. Käesoleva väljaande mõistes regionaalpoliitika kaudu on Euroopa Liidul kavas aastatel 2000-2006 jagada nii liikmesriikidele kui liitu pürgivatele riikidele (sh. Eesti) kokku 235 miljardi Euro (3677 miljardit krooni) ulatuses tagastamatut abi strukturaalseks ülesehituseks. Selle summa suurus on Maailmas seninägematu ning on selge, et selle läbi saavutatav võimalik positiivne või negatiivne mõju saab olema väga ulatuslik ning pikaajaline.
Avalikkuse informeerimiseks ning omapoolsete seisukohtade väljatoomiseks Euroopa Maa Sõprade poolt ellukutsutud projekti üheks väljundiks oli 1999. aasta juunis valminud ingliskeelne raamat "Billions for Sustainability? EU Regional Policy and Accession," mille baasil on välja antud ka käesolev eestikeelne lühikokkuvõte. Loodetavasti on sellest abi avatud diskussiooni algatamisel selle üle, millistele projektidele Eesti Euroopa Liidu põhjatust rahapajast toetust taotleb. Otsus selle üle, millises suunas me oma arengut Euroopa Liidu abi toel soovime kujundada, peab olema avalik ja üldrahvalik.
Euroopa Maa Sõprade Organisatsioon (ingl. Friends of the Earth-Europe) defineerib sageli ebamäärast säästva arengu mõistet üheselt. Keskkonnruumi kontseptsiooniga annavad Maa Sõbrad usaldatava näidu sellest, mida on vaja teha säästva ühiskonnani jõudmiseks.
Keskkonnaruum lähtub eeldusest, et ökosüsteemi taluvusel on piirid. Keskkond suudab adsorbeerida vaid piiratud jäätmete kogust ning anda inimesele vaid piiratud ressursside kogust. Selle fakti ignoreerimine ähvardab õõnestada inimkonna enda kestvust toetavat süsteemi.
Keskkonnaruum väidab nimetatud piiride raames ka, et igal üksikisikul on võrdne õigus loodusrikkustele ligipääsuks. "Igal inimesel maailmas on võrdne õigus kasutada võrdse suurusega keskkonnaruumi" (FoE-Europe, 1995:6). /See võrdõiguslikkuse printsiip on keskkonnaruumi eetiliseks baasiks ning ühendab püüdlusi vähema saastamise poole samavõrra olulise vajadusega suurema globaalse õigluse järele./ Baseerudes neil eeldustel, võimaldab keskkonnaruumi kontseptsioon arvutada säästva tarbimise sihte kõigi peamiste sisendite jaoks majandustsüklitesse (nagu maa, aines või taastumatu energia).
Olemasolevaid loodusressursse lihtsalt peab arvutuslikult jagama praeguse ja oodatava Maa elanikkonna arvuga. Saavad arvud kirjeldavad ideaalset olukorda, näidates, kui palju ressursse iga indiviid saaks garanteeritult säästlikult tarbida, ilma planeedi taluvusvõimet ületamata. Maa Sõprade Organisatsioon annab endale aru, et selline sotsiaalne muutus võtab aega. Ideaalse olukorrani ei jõuta seega üleöö. Aastaks 2050 peaks täielik säästlikkus olema siiski saavutatav. Kui inimkond tahab sel planeedil edasi elada, peavad selleks ajaks "ideaalse olukorra" näitajad olema saavutatud.
Selle ajani võimaldab ideaalse olukorra näitajate ja Euroopa praeguse (hoopis suurema) tarbimistaseme võrdlemine välja tuua poliitilisi sihte ressursikasutuse vähendamiseks. Võrdlus oleks väljakutse meie poliitikutele ning võimaluseks näidata neile tegelikult vajamineva poliitilise muudatuse ulatust. Et liikuda tegelikkuses säästva arengu poole, peame näiteks vähendama taastumatute loodusvarade tarbimist vähemalt 25% võrra aastaks 2010 ning 75% võrra (mis on faktor 4) aastaks 2050. Kõike muud tuleks käsitleda kui lihtsalt ebapiisavat.
Eelstruktuurifondid
Euroopa Liidu (EL) laienemise valguses on loodud rida instrumente eesmärgiga valmistada 11 (Kesk- ja) Ida-Euroopa riiki liitumiseks ette ning toetada nende integreerumist EL-i. Nimetatud instrumendid püüavad toetada ja parandada administreerimist, Euroopa Liidu seadusandluse ülevõtmist, aga ka investeerimisskeeme, infrastruktuuride väljaehitamist ning isegi keskkonnakaitseprogramme. Eelstruktuurifondid saab jagada kolmeks.
PHARE
Algselt loodi Euroopa Liidu PHARE programm vaid Poola ja Ungari ettevalmistamiseks liiduga liitumiseks. PHARE eesmärgiks on toetada investeeringuid, mis toetaks EL-i seaduste ülevõtmist ja rakendamist ning taotlejariikide administratiivse ja juriidilise võimekuse kasvu. 70% PHARE rahast on ette nähtud investeeringuteks ja 30% institutsionaalseteks reformideks. Ajavahemikuks 2000-2006 on PHARE programmile eraldatud 11 miljardit Eurot (172 miljardit krooni).
ISPA
Liitumiseelne struktuuripoliitika vahend ISPA (ingl. Instrument for Structural Policies and Pre-Accession Aid) on sarnane Euroopa Liidu-sisesele Ühtekuuluvusfondile (ingl. Cohesion Fund), sest ka ISPA eraldatud rahad ühele riigile peavad jaotuma pooleks transpordi- ja keskkonnaprojektide vahel. ISPA toetuse saamiseks peab projekti maksumus olema vähemalt 5 miljonit Eurot (78 miljonit krooni). Sellele instrumendi kaudu jagab Euroopa Liit aastatel 2000-2006 kokku 7,3 miljardit Eurot (114 miljardit krooni).
SAPARD
Põllumajanduse ja maaelu eelstruktuurifond SAPARD (ingl. Special Action for Pre-Accession measures for Agriculture and Rural Development) on suunatud põllumajanduse ja maaelu toetamisele Euroopa Liidu kandidaatriikides. SAPARD rahastab peamiselt farmide efektiivsuse suurendamist, kvaliteetse toodangu pakkumist, koolitust jne. SAPARD peaks kandidaatriike ühtlasi ette valmistama raha taotlemiseks Euroopa Liidu enda struktuurifondist EAGGF ajaks, mil kandidaatriigid on saanud EL-i liikmeks. SAPARD-ile on aastateks 2000-2006 eraldatud kokku 3,6 miljardit Eurot (56 miljardit krooni).
Raha taotlemine eelstruktuurifondidest
Erinevatest struktuurifondidest raha taotlemise kord on küllaltki erinev. Euroopa Liidu enda Struktuurifondi (ingl. Structural Fund) ja SAPARD-i puhul toimub raha jaotamine laiemate programmide e. raamkava alusel. Teiste fondide puhul jagatakse raha projekthaaval otse vastavalt taotlustele.
Struktuurifond ja SAPARD
Liikmesriik (SAPARD-i puhul kandidaatriik) valmistab ette arengukava (ingl. Development Plan). Pärast sisulisi läbirääkimisi kinnitab arengukava Euroopa Komisjon; enne seda pole rahastamist taotlevatest projektidest üldse juttu. Kinnitatud arengukava kannab nimetust Ühenduse Toetusraamistik (ingl. Community Support Framework, CSF). Põhimõtteliselt kirjeldab CSF seda, kuidas raha kulutatakse. Ta sisaldab analüüsi liikmesriigi või kandidaatriigi kõnesolevast regioonist, sealset regionaalarengu strateegia eesmärke, kavandatava tegevuse mõju, võimalikku toetuse suurust ning rakendusplaani. CSF raames nähakse ette ka kohustusliku keskkonnakava (ingl. Environmental Profile) koostamist, milles analüüsitakse regiooni üldist keskkonnaseisundit. Lõplik CSF on liikmesriigi (kandidaatriigi) ja Euroopa Komisjoni vaheliste läbirääkimiste tulemus. CSF alusel visandab riik tegevusprogrammi (ingl. Operational Programme), mille peab samuti kinnitama Komisjon. Tegevusprogramm saab raamiks konkreetsetele projektidele ja tegevustele.
Ühtekuuluvusfond, ISPA ja PHARE
Otsus, milliseid projekte nende fondide poolt rahastatakse, selgub otseläbirääkimistel liikmesriigi või kandidaatriigi ja Euroopa Komisjoni vahel. Kõiki programme ja projekte viivad ellu riigi või regiooni enda asutused. Need asutused peavad koos Komisjoniga hindama ka programmide tulemusi, et vajadusel seal teatud muudatusi teha. Luuakse spetsiaalne järelvalvekomitee (ingl. Monitoring Committee), millesse kuuluvad nii riigi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ning riigi (regiooni) teised asjassepuutuvad osapooled. Programmi saab muuta järelvalvekomitee ettepanekul kokkuleppel riigi ja Euroopa Komisjoniga.
Hindamine
Programmide ja ettevõtmiste hindamine on ette nähtud vastavate regulatsioonidega. ISPA ja PHARE puhul nõutakse vaid projekti ellurakendamise järgset hinnangut. Selle teeb Euroopa Komisjon koostöös riigi ja projekti elluviijatega. Hinnatakse nii projekti kui CSF-i, aga ka ellurakendamise protsessi, antava abi mõju ja efektiivsust. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ingl. Cohesion Fund) puhul on kohustuslik anda hinnang ka projekti ellurakendamise perioodi keskel, et näha, kas püstitatud eesmärgid on täidetavad. Strukturaalfondi ja SAPARD-i puhul tuleb teha terve rida hindamisi - nii iga sealt raha saanud projekti teostamise eel, ajal kui järel. Projektieelse hinnangu tegemine on raha taotleva riigi ülesandeks (kes koostab ka regionaalse arengukava) ning see sisaldab regiooni tugevate ja nõrkade külgede analüüsi. See hinnang peab sisaldama ka programmi eeldatavaid mõjusid (sh. keskkonnamõju).
D8 kiirtee, mis ühendab Prahat Dresdeniga, on osa trans-Euroopa maanteedevõrgustikust. Kiirtee rajamisele eelnenud investeerimiskavade ja tasuvusuuringute koostamist finantseeris Euroopa Liidu PHARE programm. Kiirtee kulgeb paralleelselt hiljuti uuendatud raudteekoridoriga ning läbib mägist Ceske Stredohori maastikukaitseala. Et kiirtee rajamine sinna võimalik oleks, tuli muuta looduskaitseseadust, mis välistab tee-ehituse kaitsealadel. Suure surve all nõustus Tshehhi keskkonnaministeerium toodud erandiga seaduses, kui kiirtee rajajad täidavad teatud küllaltki tühiseid ettekirjutusi.
Kui väga küsitav ja kallis tunneliprojekt ei realiseeru, lõikaks rajatav kiirtee pooleks selle tähelepanuväärse bioloogilise mitmekesisusega ala Kesk-Euroopas. Tshehhi valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on projekti kritiseerinud, kuna see on ehedaks näiteks ebasobivast transpordipoliitikast, mis eirab kehtivaid keskkonnakaitseseadusi. Projekti keskkonnamõjude hinnangut pole põhjalikult analüüsitud ning tehtud erand looduskaitseseaduse suhtes nõrgendab seda seadust.
Kiirtee keskkonnamõjude hinnangu teinud ekspertgrupp soovitas hiljuti lõpetada kiirtee ehitus Lovosice's, kuhu selle rajamisega on jõutud. Selline lahendus looks võimaluse Berliini, Prahat ja Viini ühendavale raudteekoridorile, mille veosekäive suureneks oluliselt täieliku uuendamise korral. Raudtee teenib subsiidiumidelt kombineeritud transpordisüsteemile Dresdeni ja Lovosice vahel, teenindades umbes 20000 veoautot aastas. Raudteed kasutavad transpordifirmad võidavad ajas võrrelduna maanteepiiril tekkivates ummikutes kuluva ajaga. Kui D8 kiirtee siiski lõpuni valmis ehitatakse, likvideeritaks piiridel pudelikaelad ning tee muutuks kaubavedajate jaoks atraktiivsemaks. Siis kaotataks ka subsiidiumid kombineeritud transpordile raudteel, mis oleks signaaliks Dresden-Lovosice raudtee hääbumisest.
Traditsiooniliste lautade, küünide ja põllutehnikaga farmis Bobbe külas jäi tootmine pärast Saksamaa ühendamist seisma. Tegu oli vana üksusega, mis kuulus Saxony-Anhalt liidumaale. Et vältida tegevuse seiskumist farmis, muudeti see ümber erinevate tegevussuundadega ökoloogiliseks üksuseks. Organisatsioon nimega 'Werkstadt für Bildung und Begegnung Sachsen Anhalt e.V.' algatas integreeritud kontseptsioonil baseeruva projekti: orgaanilist põllundust viljelev farm toiduainete ja liha töötlemise võimaluste, talupoe ja mobiilse turuga. Loodud on ka talurestoran ja külalistetoad peredele. Keskkonnahariduskeskus pakub lastele ratsutamisvõimalust ja looduselähedast puhkust, väike muuseum tutvustab protsessi viljast leivani ning aias saab näha Saksamaal haruldasi liike. Farmi hooned on renoveeritud, biotoobid taaselustatud või loodud ning komposteerimine taaskäivitatud. Farmi administratiivhoone ja küün on aastatel 1995-1998 taastatud ja laiendatud 263000 Euro (4,1 miljonit krooni) suuruse EAGGF (Euroopa Liidu põllumajandusfond - toim.) granti abiga.
Bobbe projekt on jätkusuutlik, kuna seob sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte. Sotsiaalne osa väljendub töökohtade loomises maapiirkonnas, seda eriti naistele ja kauaaegsetele tööotsijatele. Ökoloogilise poole pealt suurendavad tagasipöördumine orgaanilise põllunduse, looduskaitsealade loomine ja haruldaste koduloomade kasvatamine paikkonna keskkonnakaitselist väärtust. Keskkonnahariduse keskus on aidanud suurendada inimeste keskkonnateadlikkust. Ka majanduslikus mõttes toodetakse tulu läbi toidukaupade tootmise ja töötlemise. Loodud uute täisajaga töökohtade arv on hetkel 25 ja osalise ajaga töökohtade arv 100. Bobbe projekt on hakanud ennast üha enam ise ära tasuma.
Integreeritud lähenemise kasutamine on suurenenud avalikkuse huvi orgaanilise põllunduse vastu ning tõstnud keskkonnateadlikkust piirkonnas. Suurt kasu on saanud lapsed, kes osalevad spetsiaalsetes suvelaagrites, mida juhendavad erinevate alade kunstnikud. Maaelu on ellu äratatud ning maastik mitmekesistunud. Koos keskkondaseisundi parandamisega on toetatud ka majandustsüklit. Igal aastal külastab ökofarmi (nii suvelaagreid kui keskkonnahariduse keskust) umbes 1000 last. Projekti läbi on edukalt harmoniseeritud väga erinevaid aspekte, mis omaette ei funktsioneeriks.
Eesti kuulub hetkel nende kuue riigi hulka, kes on arvatud Euroopa Liidu laienemise nn. esimesse faasi. Eesti, nagu teistegi kandidaatriikide EL-iga liitumise ettevalmistamiseks on Euroopa Liit juba aastaid PHARE programmi raames tagastamatut abi eraldanud. Aastast 2000 avanevad aga tunduvalt suuremamahulised uued abiprogrammid - nn. eelstruktuurifondid ISPA ja SAPARD. Võimalik, et Eesti hakkab saama Euroopa Liidu abi suurusjärgus miljard krooni aastas. Et tulevikus eelstruktuurifondidest raha saada, peab Eesti Vabariigi Valitsus 1999. aasta lõpuks Euroopa Komisjonile esitama mahuka riikliku arengukava (ingl. National Development Plan), millel hilisemad rahataotlused peavad baseeruma. Plaan koosneb sektoraalsetest peatükkidest (tööhõive, tööstus, ettevõtlus, keskkond, transport, regionaalne areng). Paralleelselt riikliku arengukava ettevalmistamisega valmistab valitsus juba ette ka rahataotlusi konkreetsetele projektidele. Eelstruktuurifondi ISPA puhul saab raha taotleda vaid transpordi- ja keskkonnakaitseinfrastruktuuri projektidele, minimaalseks taotluse suuruseks on 5 miljonit Eurot (78 miljonit krooni).
Euroopa Liit nõuab, et Eestis, nagu teisteski Euroopa Liidu kandidaatriikides kaasaks valitsusasutused nii riikliku arengukava ettevalmistamisse kui taotletavate projektide väljapakkumisse ja hindamisse ka valitsusväliseid organisatsioone ja teisi huvitatud osapooli. Eesti Rohelise Liikumise (ERL) kogemus näitab paraku, et seni vastav valitsuse-poolne initsiatiiv ja mehhanism Eestis puudub. ERL on siiski mitteametlikke kanaleid pidi saanud Eestist ISPA-poolset rahastamist taotletavate projektide nimekirja, millest varem rahastamisele tulevad projektid on prioriteetsuse järjekorras allpool toodud. Me kutsume üles ka kõiki teisi asjast huvitatuid üles oma osalussooviga valitsuse poole pöörduma. Euroopa Liidu eelstruktuurifondide läbi Eestisse tulema hakkavad summad (ning nendega teostatud projektide mõju) on liiga suured selleks, et neil silma mitte peal hoida.
Transpordiprojektid
(1) Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteede renoveerimine (11,3 milj. Euro)
(2) Tapa raudteesõlme rekonstrueerimine (8 milj. Euro)
(3) Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimine (7,4 milj. Euro)
(4) Koidula raudteepiiripunkti rajamine (10,5 milj. Euro)
(5) Tallinna raudteeümbersõidu (Saue-Männiku) rajamine (2,6 milj. Euro)
(6) Via Baltica trassi maanteeühenduse rajamine Tallinna sadamaga (5 milj. Euro)
Keskkonnaprojektid
(1) Tallinna prügila esimene järk (5 milj. Euro)
(2) Regionaalse jäätmemajanduse projekti (Ainja, Paikuse, Uikala ja Väätsa prügilad) esimene järk (6 milj. Euro)
(3) Õhusaaste vähendamine Eesti SEJ-s, esimene järk (5 milj. Euro)
(4) Narva reoveesüsteemi renoveerimine (5 milj. Euro)
(5) Tallinna prügila teine järk, Pääsküla prügila sulgemine (5 milj. Euro)
(6) Kohtla-Järve reoveesüsteemi renoveerimine (5 milj. Euro)
(7) Õhusaaste vähendamine Eesti SEJ-s, teine järk (5 milj. Euro)