Haridustöötaja lugu

Koolitööd maa-alused lõhkamised hetkel ei mõjuta, kuna kaevandusest kostuvad hääled kaovad päevase koolimüra sisse ära (haridustöötaja, 58aastane).

       

Kas ja kuidas mõjutab maa-alune kaevandamine õppetööd? Et teada saada, astusin sisse Illuka koolimaja uksest. Parasjagu oli vahetund ning kooli hoov täitunud laste kisaga. Esimene inimene, keda koolis kohtasin, oli meelsasti nõus oma muljeid sel teemal jagama.

Illuka lähistele jõudis maa-aluste kavanduskäikude rajamine kahe-kolme aasta eest. Praegu asub Illuka mõisas kool ja lasteaed. Sealse haridustöötaja sõnul tegutseb kaevandus mõisahoone vahetus läheduses. Koolitööd maa-alused lõhkamised hetkel ei mõjuta, kuna kaevandusest kostuvad hääled kaovad päevase koolimüra sisse ära. Kas olukord on ka aasta pärast sama, seda ei tea hetkel keegi. Ta räägib, et praegu peale maa-aluste müdinate muud mõju igapäevaelule ei ole, kuid lausub, et sõda võib veel alata. Võib-olla lähevad müdinad veel suuremaks, kuna kaevanduse harukäike alles hakatakse tegema. Samuti teevad talle muret praod kahe aasta eest restaureeritud mõisahoone seinas, mis tekkisid pärast kaevanduse peakäikude loomist. Ta kardab, et kui kaevanduse mõju tugevamaks muutub ja käigud mõisahoonele lähemale tehakse, siis võib see tekitada uusi probleeme.

Haridustöötaja on väga mures, et kunagi võivad hakata vajumised tekkima ka kooli lähistel. Nagu paljud teised inimesed, on ka tema mures selle pärast, kas jutt majaalustest ilma kaevanduskäikudeta tervikutest ikka vastab alati tõele. Kooli haridustöötaja räägib, et maa alt kostva kõminaga on harjunud nii täiskasvanud, lapsed kui ka koerad. Hirmu maa seest tulevad paugud enam ei tekita: “… no mis hirmu siin ikka, sa pead ju…. sa pead ju sellega elama, et … ja kuulda on, et tuleb ka järgmine kaevandus…“

Kooli haridustöötaja on rahul, et valla ja Eesti Energia koostöö on olnud hea. Veetrass toodi majadesse õigel ajal ning veepuudust vahepeal kannatama ei pidanud. Ta ütleb, et kuna vee eest peab maksma, siis see paneb veidi mõtlema, kas on vaja näiteks nii palju kasvuhooneid rajada kui varem. Veeprobleemi lahendusena näeb haridustöötaja vihmavee kogumist: „…taevast tuleb ka seda vett alla, et selle kasvuhoonega pole mingit probleemi…“

Haridustöötaja sõnul pole piirkonnast kavanduse tegevuse tõttu lahkumine veel teemaks. Ta lausub, et kui trassivesi on olemas, siis on kõik peamised elutingimused loodud ja kaevanduse pärast ära ei minda. Iseennast peab ta väga paigatruuks ning loodab, et ka tulevikus midagi väga ekstreemset elukeskkonnas ei juhtu.

Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).