Rene lugu

Rene tahtis ehitada uut talli, selleks tuli tal tõestada, et hoone asub maa alustel tervikutel. Kui Rene kaevanduskäikude kaardi kätte sai, siis selgus hoopis, et tema rehehoone kõrval on kuus tervikut, kuid rehielamu ise paikneb otse kaevanduskäigu kohal. Tall aga jäigi ehitamata (Rene, 66aastane).

       

Rene elab kohas, kus tulevik on ootamatust täis. Umbes 12 aasta eest toimus piirkonnas maa-alune kaevandamine. Rene peab Eesti raskeveo hobuseid ning mets ja maa on tema jaoks väga olulise tähtsusega. Peale maa-aluseid põlevkivi kaevanduskäikude loomist piirkonda, on Rene elu nii ühte kui teist pidi kaevandamise tegevusest mõjutatud. Kui küsin, et kas maapind kuskil ka vajub, vastab Rene: „Näe, see küngas mis on, see oli väike põndak, nüüd on mägi keskel. Sinnapoole mäge enam hobuseid ei näe.“

Kuna natukese aja eest sadas vihma, on kõikjal suured lombid. Rene räägib, et ta ei julge mõeldagi, mis võib tulevikus saada, kui kaevanduse käigud veega täituvad. Vanasti oli vett rohkem, sest tühjade kaevandusekäikude tõttu vajub pinnavesi praegu kiiresti maa alla. Kuid kui kaevanduse käigud täituvad veega, siis tekib ilmselt uputus. Ta ütleb, et vanad kraavid on kõik kinni kasvanud ja samuti ei ole veel kuskile ära voolata, kuna aheraine mägi on valgaalale peale veetud. „Roostoja jõe väljavool, mis läks Roostoja jõkke. siitpoolt selle, terve selle valgala piires, kaevandus pani kinni, neid varastatakse, aga me pidasime jahti seal…“ Rene räägib, et nüüd tuleb teha 26kilomeetrine tiir, et saada oma endistele jahimaadele.

Rene räägib, et 1984. aastal käsid kaevanduse esindajad temaga kohtumas, et saada kaevandustöödeks vajalikke allkirju. Ta räägib , et tolleaegne sohvoosidirektor ka ei kirjutanud alla, kuid mitu aastat hiljem selgus, et siiski oli vajalikelt asendusisikutelt saadud allkirjad, mis lubasid kaevandustöid alustada. Rene räägib pahasel häälel, et pele seda toimus kiirelt metsa maharaiumine. Kohas, kus praegu asub aherainemägi, asus ka kunagi üks suurematest Eesti kuuskedest, Karukäpa kuusk pikkusega 49,8 meetrit.

Rene tahtis kunagi hobustele uut talli ehitada, kuid selleks ta lõplikku ehitusluba ei saanud. Alustatud töö seisab siiamaani hoovis ja laguneb. Rene on väga pahane, kuna algul lubati, et õueala alla jäetakse tervikud, see tähendab et hoonete alla kaevanduse käike ei tehta, kuid kui tal õnnestus kätte saada kaevanduskäikude plaan, selgus, et hoone kõrval on kuus tervikut, kuid rehielamu ise paikneb otse kaevanduskäigu kohal. Rene räägib, et kui kaevanduskäigud kunagi vajuma hakkavad, siis vajub hoone ilmselt kogu ulatuses. Ta on pahane, et plaani kohaselt ei toetu isegi hoone servad kaevanduskäikude tugisammastele. Rene toob kaadri ja näitab, kuidas maa-alune kaevanduskäikude paiknemine välja näeb. Kaardil on kenasti näha, et mingeid suuremaid tervikuid tõesti ei ole kuskile jäetud. Kogu maa-alune kaevanduskäikude võrgustik on imeilusa ühtlase mustriga. Sellel on näha küll tugevamalt väljajoonisuvad ruudu, mille sees asuvad hooned, kuid mingeid erandeid õuealadel ei ole tehtud. Loodetavasti vastab jutt tervikute jätmisest hoonete alla külades ja tihedama asustusega alades. Kahjuks Rene kaardimaterjali ja teiste intervjueeritavate jutu ning reaalsete näidete põhjal on jutt majaalustest tervikutest vaid müüt, mida tõesti usutakse.

Rene näitab kaarti ja seletab et numbritega ruudud on kaevanduskäikude vahel asuvad tervikud. Ruudu sees olev number aga näitab mitu kuupmeetrit see suur on. Olles vestelnud enne juba ligi kahekümne inimesega sellest, et maa siin piirkonnas on alt tühi, ei suutnud ma siiski täpselt ette kujutada, et mida see siis tähendab. Vaadates Rene kaarti jäin sõnatuks ja suutsin vaid mitu korda järjest üle küsida “... ja kõik muu on tühi?... Teie maa on täiesti tühi…“ „No kõik on noh!“ ütleb Rene mulle kokkuvõtlikult. Seni olin mananud endale ettekujutuse just nagu vastupidisest olukorrast, et kandev pind on suurem, kui tühi ala.

Rene näitab kaardil kohta, kuhu ta tahtis tervikute peale uue hobusetalli ehitada. Ta ütleb, et algul lubati ehitada. Rene alustas ehitustöödega ning siis mingil ajal öeldi, et ikka ei tohi ja ehitustegevus tuli peatada. Samast ajast, kui tuli vajadus uue talli järgi, pärineb ka Rene kaart, mida me uurime. Selleks et ehitusluba saada, tuli tõestada, et hoone toetub tervikute peale. Kaarti näidates lausub veel Rene, et kahjuks ei lähe kaart ja reaalne olukord täiesti kokku: „…siin on kirjutatud, näed tv 38, kaev, aga sealt kaevust tuleb õhku, a siin näitab, et tervik, et see on terviku peal. “ Rene räägib, et siinkandis langeb maa umbes 1,2-1,5 meetrit. Ta toob näitena oma kopli, kus praegu pidavat olema kolm pinnase vajumisest tekkinud riba, kus hobused on kõhuni vees. Maa vajumist on Rene veel mujalgi näinud.

Veidi ärritunult jutustab Rene, et maa-aluste kaevamistööde ajal juhtus nii, et lõhkamistöödel kukkus kaev kinni ja pumpa enam kätte ei saanudki. Peale seda veeti majapidamisse tükk aega vett paagiautoga ning lõpuks puuriti sügavam kaev. Mis vesi see täpset oli, mida inimestele toodi, seda Rene ei tea, kuid on kindel, et päris kvaliteetne see ei saanud olla. Nimelt on paljudel ümbruskonna inimestel probleeme hammastega ning kahtlustatakse, et see „sõi hambad ära“. Renele toodi vett nii suures koguses, et ka hobustele jätkuks, kuid kui hobused veest keeldusid, oli see talle märk sellest, et vee kvaliteet oli halb.

Rene räägib, et maapinna langemised on väga hästi märgatavad turbasel pinnasel, kus maast on vajudes just kui tükk ära rebitud ja asub muust alast madalamal. Liivasel pinnal maapinna langemist sageli ei pruugi märgatagi. Ta meenutab, et kunagi tekkis ühes kohas turbasel pinnasel maapinna langemise kohale vett täis pardiauk. „…niuhke mülgas, et vähe ei olnud, ei saanud tast siis muudmoodi lahti, siis puuriti auk sisse, tehti tiese keskele, auk sisse ja läksi kõik maa alla minem…“ ütleb Rene.

Väga palju muutuseid Rene metsas seoses kaevandamisega ei ole täheldanud. Positiivsena toob välja selle, et aherainemäest on saanud põtrade sünnitusmaja, kuna teised loomad ja karud sinna väga ei pidavat ronima.

Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).