Ljubovi lugu

Ljubov on oma praeguse eluga väga rahul. Pärast seda, kui majja toodi veetrass, on elu nagu linnas (Ljubov, umbes 60aastane).

       

Ojamaa kaevandusest mööda lainetavat teed Sompa poole sõites põikan sisse ühte põllu keskel olevasse pisikesse majakesse. Pean lisama, et Ojamaale viiv lainetav tee on tõesti vaatamist ja proovimist tasuv objekt. Isegi vaiksel kiirusel sõites oli tunda, kuidas auto jõnksatusega langes ikka uude ja uude teelohku. Huvitav, kui sageli tuleb sellist pidevalt vajuvat teed uuesti asfaldiga katta?

Pisikeses majakeses elab Ljubov. Kui küsin, kuidas põlevkivi kaevandamine tema elu on mõjutanud, naeratab ta rõõmsalt ja lausub, et on oma praeguse eluga väga rahul. Ljubov räägib, et nõukogude ajal käis ajaleht, kus kirjutati iga päev, millised on keskkonnaolud ja õhk Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Sompas. Ta toob välja, et Sompas (3 kilomeetri kaugusel tema majast) oli õhk alati kõige puhtam: „Seega on meie rajoonis, Eredal ja Mäetagusel kõige puhtam ja kõige parem õhk… Näete, mul on suvila kuuskedega ümbritsetud ja mets on ka kõrval. Sellepärast on kõik väga hästi.“ Ljubov räägib, et kõik tema sõbrad ju tuttavad, kes külas käivad, räägivad, et siin nii puhas õhk, nii palju ruumi ja hea puhata. „Kõik, kes elavad linnas, tahavad siia loodusesse tulla. Kõigile meeldib siin,“ ütleb Ljubov naerdes.

Ljubov räägib, et varem olid siin põldude peal puuraugud, mis olid seotud maa-aluse põlevkivikaevandamisega. Kui kaevandamistööd lõpetati, vajus maapind allapoole. Seoses kaevandamisega kadus piirkonnast ka põhjavesi. „Seetõttu veeti meile veejuhtmed, paigaldati tasuta veearvestid ja uued torud lausa majja. Nüüd on majas soe ja külm vesi, WC ja kanalisatsioon – kõik nagu linnas,“ räägib Ljubov särasilmil, „Nüüd on suurepärane. Ilma veeta poleks saanud pesumasinat kasutada, aga nüüd on nii pesumasin kui ka WC. Mul on ka saun, boiler ja dušš.“

Ljubov on siinkandis elanud 20 aastat. Tema maja ehitati aastal 1940. Ta räägib, et üks vana mees naabruskonnas oli rääkinud, et vanade majade alt kaevanduskäike läbi ei tehtud, vaid nende alla jäeti läbikaevamata tervikud, mille ümbert kaevandati. Ljubovi enda maja on heas korras, kuid ta viipab eemal olevale suurele maanteele ja lausub, et räägitakse, et seal maantee ääres majad lagunevad. Eriti kehvasti pidid lood olema siis, kui sajab palju vihma - siis pidi kõik varisema.

Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).