Ljuba lugu

Ljuba räägib, et Sompa kaevandushoone oli täis kõiksugu metalli, mis meelitas pärast kaevanduse sulgemist kohale väga värvika seltskonna (Ljuba, 62aastane).

       

Sügisvärvides puude vahelt paistab uhke majavare. Kujutan ette, et see on mõni mahajäetud mõis. Ehitis näeb välja ülimalt suursugune ning põnev. Astun sisse nii-öelda mõisa vahetus naabruses olevasse tallu, lootes, et ehk on sealsetel inimestel mulle rääkida mõisaga seoses mõni põnev lugu.

Selles talus elav Ljuba võtab mu lahkelt vastu. Minu suureks üllatuseks muutub meie jutu alguses kaunis mõis hoopis vastupidiselt halli varjundit kandvaks Sompa neljandaks kaevandushooneks, mis tegutses aastatel 1948-1999. Tegemist olla Eesti ainsa kaevanduse peahoonega, mis on arvele võetud kultuurimälestisena. Ljuba räägib, et tema 75aastase tuttava jutu järgi oli peahoone avamine olnud väga pidulik ja uhke sündmus. Sõjaväelastel olid sinelitest tehtud pintsakud, orkester mängis ning peahoone sissepääsu ette oli tehtud laudadest tänava imitatsioon.

Siis aga jõuab Ljuba oma jutuga veidi süngemasse hetke. Ta lausub, et hoone on ehitatud sõjavangide poolt, kelleks olid peamiselt juudid. Kui hoone valmis sai ja töölisi vaja ei läinud, siis lasti nad lähedal asuvas metsas maha. Praegu asub kaevandushoonest ligi kilomeetri kaugusel metsas mälestussammas. Ljuba räägib, et umbes kümne aasta eest käisid juudid Saksamaalt igal aastal mitme bussiga külastamas nii metsas asuvat hukatud juutide mälestusmärki kui ka kaevanduse peahoonet. Ka praegugi käiakse bussidega mälestusmärgi juures, kuid mingil põhjusel peahoone juurde enam ei tulda, ütleb ta ning oletab, et põhjuseks võib olla hoone kehv seisukord ning heaperemeheliku kontrolli puudumine.

Ljuba räägib, et kaevandushoone oli kunagi täis kõiksugu metalli, mis meelitas pärast kaevanduse sulgemist kohale väga värvika seltskonna. Hoone oli sageli rahvast täis ning selles tegutsesid lausa bandiidi moodi tegelased, kes pidevalt kusagil midagi põlema panid. Ljuba räägib, et tihti toimus hoones pidusid ja muud sellist tegevust, kuhu Ljuba sõnul toodi kohale prostituute ja muid värvikaid tegelasi.

Praegu käivad hoones kohalikud Sompa poisid metalli otsimas: „…nemad tegid sellise augu kohe, nemad käivad metalli järgi seal, niimoodi rinnuli vees, no käivad seal, ja poevad sellest august seal sisse ja mitte midagi ei karda. No kui palju sa seda metalli sealt võtad?...Sületäie ja kõik, aga kui palju sa riskid?“

Ljuba teab rääkida palju kummalistest tegevustest Sompa endises kaevandushoones. Ta jutustab, kuidas kunagi oli tulnud Tallinnast kohale üks mees, kes käinud mööda kaevandusala kolm päeva seal ringi ja tahtnud kõik maa all oleva videolindile saada. Ühel teisel korral oli aga tühjaksjäänud hoone akende peal toimunud ühe kena naisterahva pildistamine. Ljuba kirjeldab õhinaga modelli kaunist kleiti ja veetlevaid poose. Selgub, et hoone kasutus on olnud väga mitmekülgne.

Praegu on kaevanduse peahoone ja ümbruskaudne maa antud rendile. Ljuba sõnul haldab kaevandushoonet ja maad üks ärimees, kellel aga paraku pole väga palju energiat ega aega selle kompleksi eest hoolt kanda. Rentnik oli lubanud kunagise kaevanduse peahoone restaureerida, kuid möödunud on juba 15 aastat ning Ljuba arvab, et ilmselt ei tehta seda kunagi. Ta lausub, et kõik, mis hoonest on olnud võimalik ära viia, on ka ära viidud.

Ljuba meenutab aega, kui kaevanduse peahoone ümber olev maa oli kaetud prügiga. Ahhetaval häälel ütleb ta, et kõiksugu jääke ja kola toodi illegaalselt pidevalt nii väikeste kui ka suurte autodega. Hoone ümbrusest võis leida uskumatuid asju. Seejärel toimusid hoone ümbruses organiseeritud koristustööd. Ljuba meenutab: „…kuskil kaks kuud vist koristasime seda territooriumi. Me tegime kõik ära, ja mis seal kõike ei olnud. Oi, oi , oi. Aga noh, olgu nad olid kõik ütleme narkomaanid, joodikud aga nad tegid ikkagi tööd…olgu, ta tegi kaks, kolm tundi, aga ta tegi, muidu ilma selleta talle ei makstud. “ Pärast koristamist tuli Ljubal viis aastat paluda, et kaevanduse peahoone juurde paigaldataks tõkked, mis takistaksid uuesti massilist prügi mahapanekut, kuid hetkel on näha, et ka sellest pole väga suurt kasu olnud. Siin ja seal on puude all näha prügikotte. Ljuba mainib, et hoone juurde satub ka niisama juhuslikke inimesi, kuid enamasti käivad need, kes on siin töötanud, kellel on vanaisa või mõni muu sugulane sellega seotud olnud.

Ljuba räägib, et kohalikel elanikel on iseenesest huvi kaevanduse peahoone korrashoiu ja selle arendamise vastu. Välja on pakutud idee luua kaevandusest kuni Sompa linnani dendropark, kuhu oleks kaevandusega seotud inimeste poolt istutatud kõik Eestis leiduvad puuliigid. See oleks ka kui mälestuse avaldamine neile, kes seal on töötanud.

Loo koostas Ederi Ojasoo (2017).