CSS Grid

Eino kogub aia taha kive, tehes nalja, et kui kaevandused suletakse ja suurveed taastuvad, tekib temal sinna sadamasild (Eino, 74aastane).

Eino elab oma lapsepõlvekodus. Tema maa jääb nii Estonia kui ka Viru kaevanduse piirimaile. Eino õues on näha elumaja ja kõrvalhoonete vahel maapinna vajumise lohku. Ta mäletab aega, kui pärast sõda tegid tatarlased siinkandis geoloogilisi puurimisi.

Loe edasi...

Kamin on pragude tõttu sellises seisus, et ei tea, kas peab talve vastu (Helen, 35aastane).

Rääkides kaevandamise mõjust oma igapäevaelule, on Heleni meel mõtlik ja pigem morn. Tema kodu lähedal hakkasid kaevamised maa all toimuma alles hiljuti. Helen kurdab, et kui toimusid eeluuringud, siis lubati, et kaevandatakse vaikselt...

Loe edasi...

Kui maa all lõhkamine käis, siis hakkasid koerad haukuma. Pere andis lõpuks oma koera ära, kuna ta haukus kaevandusest kostva müra tõttu nii päeval kui öösel (Keanu, 17aastane).

Keanu kodu on suurte põldude vahel. Siin on ta elanud kogu elu. Kui põlevkivi kaevandamise maa-alused käigud tema kodu lähedale jõudsid, kuulis ta pidevalt kaevanduse hääli ning tundis vaikset maa värisemist.

Loe edasi...

Pahasel häälel ütleb Enn, et karjääri esindajate sõnul oli ta isa 1930. aastal maja valesti ehitanud, kuna see ei vasta tänapäeva nõuetele (Enn, 71aastane).

Ennu kodu lähedal tegutsesid pikka aega Aidu karjäär ja Kohtla kaevandus ning talu ümber on kõikjal näha suuri pinna vajumisi. Põldudel on lained nagu merel. Ennu jutust tuleb välja, et lained on tekkinud just seetõttu, et põlevkivi kaevandamiseks kasutati kombainikaevandamise meetodit.

Loe edasi...

Ühel öösel nägi ta unes, kuidas Mäetaguse viiekordsed majad kokku kukkusid, sest kaevandus oli maa seest tühjaks teinud (Maarika, 42aastane).

Kokkusaamine Maarikaga on lõbus. Tema ümber tiirleb viis kassi ning kõikjal kuhu me liigume, on kassid kannul nagu uudishimulikud lapsed. Meie vestluse sissejuhatuseks näitab Maarika mulle kõigepealt aias kännul ilutsevaid põlevkivitükikesi ja tõdeb naerdes, et igaühel on siinkandis kodus oma põlevkivitükike.

Loe edasi...

Maa all oli ka maha jäetud ladusid, kus leidus katkiseid tööriistu, traktoreid jms. Võimalik, et kõigest sellest on kuskil tänaseks saanud omakorda maapõue vara. Mitte alati ei saadud ka tugivardaid kätte ja tuli ette, et kihid kukkusid enne kokku (endine mäetööline, 60aastane).

Alaliselt siia piirkonda elama tuli endine mäetööline 1965. aastal. Tema vastutada oli kunagi maa-alune elektripuurmasinate remont, hooldamine ja kontroll. Puurijad olid pannud masinad ukse taha ja temal tuli need jälle töökorda seada.

Loe edasi...

Ljuba räägib, et Sompa kaevandushoone oli täis kõiksugu metalli, mis meelitas pärast kaevanduse sulgemist kohale väga värvika seltskonna (Ljuba, 62aastane).

Ljuba võtab mu lahkelt vastu. Minu suureks üllatuseks muutub meie jutu alguses kaunis mõis hoopis vastupidiselt halli varjundit kandvaks Sompa neljandaks kaevandushooneks, mis tegutses aastatel 1948-1999. Tegemist olla Eesti ainsa kaevanduse peahoonega, mis on arvele võetud kultuurimälestisena.

Loe edasi...

Koolitööd maa-alused lõhkamised hetkel ei mõjuta, kuna kaevandusest kostuvad hääled kaovad päevase koolimüra sisse ära (haridustöötaja, 58aastane).

Illuka lähistele jõudis maa-aluste kavanduskäikude rajamine kahe-kolme aasta eest. Praegu asub Illuka mõisas kool ja lasteaed. Sealse haridustöötaja sõnul tegutseb kaevandus mõisahoone vahetus läheduses. Koolitööd maa-alused lõhkamised hetkel ei mõjuta, kuna kaevandusest kostuvad hääled kaovad päevase koolimüra sisse ära.

Loe edasi...

Helve mäletab veel, kust ta lapsena pääsusilmi ja kullerkuppe korjas. Ka pohlast ja mustikast on metsas järgi vaid mälestus, kuna kaevanduskäikude tõttu on maapind palju kuivem kui varem (Helve, 60aastane).

Astudes Helve õuele, näen otse maja ees eresinist kaevutoru, mille sarnast ma varem hoovides kohanud ei ole. Hiljem selgus, et tegemist on täiesti uue mudeliga, mis on ehitatud nii, et talvel ei pea kartma toru külmumist. Helve räägib naerdes, et kaevutoru on lausa nii uus, et joogivee trassi paigaldanud mehed pidid mitu korda juhendit lugema ja kaevutoru uuesti paigaldama.

Loe edasi...

Külalised pidasid kaevanduse müra lähenevaks äikesepilveks (Paul, 66aastane).

Taaskord selgub minu suureks üllatuseks, et ka Pauli kodule on kaevandus väga lähedal. Majast umbes 300 meetri kaugusel asub metsas kaevanduskäikude ventilatsioonitoru ja aiavärava alt läheb läbi kaevanduskäik. Paul on kaevanduse tegevusest üsna häiritud, kuna

Loe edasi...

Potikaas kõlises, kui maa all paugutati. Loomadele joogiks, pesupesemiseks ning saunas käimiseks tuli saunas lund sulatada (Ella, 85aastane).

Ella on vana naine, kes oma praeguses elukohas on elanud 47 aastat. 70ndatel alustati tema kodu lähedal kaevandustööde ettevalmistamisega. Õige pea peale maa-aluseid ettevalmistustöid kadus nende talu kaevust vesi. Koos oma ema ja kolme lapsega pidi Ella pikka aega mõtlema, kust ja kuidas vett saada.

Loe edasi...

Kui Tiina oli seitsmeaastane, sai nende pere teada, et kõikidel külaelanikel tuleb oma kodust lahkuda, kuna sellel alal hakatakse põlevkivi kaevandama. Veidi mõtlikul häälel lausub ta, et tema hinge jättis see päris sügava jälje (Tiina, 51aastane).

Jutuajamine Tiinaga algab väga kurvalt. Ta on üks nendest, kes on kaevanduse eest pagenud kogu oma elu. Ta on elanud kolmes külas ja kõikides nendes on maa all kaevandus tegutsenud. Oma praeguses talus on ta elanud 25 aastat. Kui Tiina hakkab rääkima oma lapsepõlvest, on tema hääles kuulda värinat ning ta silmanurkadesse valgub pisaravesi.

Loe edasi...

Kaari räägib rõõmsal meelel, et tänu ressursitasudele hoolitseb vald oma elanike eest hästi. Mäetaguse vald on väga palju panustanud kohaliku hariduse kvaliteedi tõstmisse ja võimaluste mitmekesistamisse (Kaari, 40aastane).

Kaari on töötanud kohalikes haridusasutustes ning olnud seotud ka kaevandusega. Põlevkivi kaevandamine mõjutab tema elu väga ning ta ütleb, et mõju on siin piirkonnas igal pool näha. Vestlus Kaariga on põnev, kuna ta analüüsib mõju ka väljaspool oma koduõue. Reipal ja positiivsel häälel toob ta välja kaevandustegevusega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid näiteid.

Loe edasi...

Kõige rohkem teeb Taimot murelikuks see, et karstialal ei ole enam selliseid üleujutusi, nagu kunagi varem. Maa-aluste kaevanduskäikude tõttu on põhjavee tase alanenud (Taimo, 60aastane).

Taimo räägib karstialast, kus kevadeti oli vett olnud nii palju, et see tuli üle kallaste, kuni sõiduteeni. Suurvesi ulatus kaugele üle põllu. Taimo meenutab, kuidas nad kunagi seal parvetasid: „…ja siis me olime noored ja siis meil olid tehtud palkidest parved ja sõitsime siin. Ja me sõitsime sinna suurte pärnade alla, maja seina vastu, rääkisime läbi akna juttu parvel. Nii kõrgel oli vesi.“

Loe edasi...

Meelis unistab, et õuel oleks oma kaev ning vee olemasolu ei sõltuks keskpumbajaamast. Õues võiks olla ka tiik, kuid kahjuks pole see piirkonnas võimalik (Meelis, 37aastane).

Eemalt vaadates asub Meelise kodu justkui saarekesel. Väike neljakandiline õueala ümber on maapind vajunud. Edasi läheb põld, millel on näha vajumisest tingitud lainetust.

Loe edasi...

Madli punane armas majake asub kohe aherainemäe kõrval. Nende perele on maja kõrval asuv aherainemägi pigem vaba aja veetmise lisavõimalusi pakkuv atraktsioon (Madli, 37aastane).

Madli sattus siia elama umbes kümne aasta eest, kui nad perega omale elukohta otsisid. Valituks osutus väike majake aherainemäe jalamil, mis leiti juhuslikult kuulutuse kaudu. Kui küsin, et kas ka mägi praegust elukohavalikut kuidagi mõjutas, siis vastab Madli, et ei mõjutanud. Ta meenutab, et

Loe edasi...

Anna näitab oma aiale, mis on kui suur lomp. Astudes murule, jäävad järgi suured porised jäljed (Anna, 62aastane).

Anna on rõõmsameelne naine, kes on suurima heameelega jagamas oma mõtteid sellest, kuidas põlevkivi kaevandamine tema elu mõjutab. Ümber tema maja on maa all kõikjal toimunud kaevandustegevus. Naabrimees teadis rääkida, et käigud jõudsid ka otse maja alla.

Loe edasi...

See ei olnud lastele üldsegi meeltmööda, kui jälle tuli pangedega koplis olevast ühiskaevust vett tuua. Eks need panged olid ju rasked (Ants, 86aastane).

Antsu kodu asub karstiala läheduses, ümberringi on suured laiad põllud. Oma talus on elanud kogu aeg. Rääkides kaevandusest, on kuulda Antsu hääles pahameelt. Selgub, et kaevandustegevus on nende kodu lähedalt juba mööda läinud ja nüüdseks on sellest kõigest vaid mälestus. Kaevanduse ühe negatiivse mõjuna oma elule mainib ta perioodi, kui maa seest tuli kaevandustegevuse helisid ja oli kosta lõhkamisi.

Loe edasi...

Maa-aluse kaevanduse mõju Sander ei karda ja ta pole ka mingeid konkreetseid ettevalmistusi selleks teinud (Sander, 35aastane).

Sanderi koduni pole põlevkivi allmaakaevandamine veel jõudnud. Tulevastest võimalikest maapinnavajumistest tingitud probleemide fikseerimiseks pole ta ehitiste hetkeolukorra hindamist tellinud. Sander on seda meelt, et kõigepealt ootab ära, kui kaevetöödega peale hakatakse ning vaatab seejärel, kas ja kuidas see elamist mõjutab.

Loe edasi...

Kaevanduse saadetavad kinnisvara kahjustuste hindajad on uuema aja ehitajad, kes teevad akti ära ja selgitavad, et hooned on valesti ehitatud. Nende õigus jääb ikka peale. „Lihtsurelik inimene, sa ei jõua lihtsalt kohtus käia, raha kulutada ja nendega võidelda,“ lausub Viivika (Viivika, 57aastane)

Viivika elab põldude keskel. Kaevandus on tema elu mõjutanud mitmeti. Ta räägib, et praegu on maa-alusest põlevkivikaevandusest tulenevat paugutamist kuulda vaid eemalt. Paari aasta eest aga toimus kaevandustöö täiesti õueala all ning Viivikal on olnud vaja toime tulla nii pragunevate seinte, veepuuduse kui ka uneta öödega.

Loe edasi...

Viktori õuealale kaevandamine päris lähedale veel ei ole jõudnud ning suuremad mõjutused võivad olla alles ees. Mis tulevikus hakkab toimuma, seda ta täpselt ei tea ning lausub: „Päris halba ei ole veel midagi ja ei oska veel karta ka.“ (Vikrotor, 70aastane)

Kurtna maastikukaitseala äärealal liikudes ei ole ma enam väga kindel, kus on maa alla kaevandus ja kus mitte. Tegemist on põlevkivi lasundi rikke piirkonnaga. Rikke äärealadel, kus kivimikihid on kaldu, kaevandamist ei toimu. Inimesed, kes nendel aladel elavad, on mulle õnneliku naeratusega öelnud, et õnneks on meie maa rikke alal. Viktoril nii palju aga ei ole vedanud. Tema kinnistu on viimane, mille vahetusse läheduses maa-alune kaevandamine toimub.

Loe edasi...

Kaarel räägib, et perioodil, mil kaevandatakse õueala lähedal, on kuulda paugutamist ja tunda maa võnkumist, kuid hiljem läheb tavapärane elu vanaviisi edasi (Kaarel, 45aastane).

Kaarel räägib, et põlevkivi maa-alune kaevandamine on tema maja alt juba läbi läinud ning et nüüd mingit suurt mõju enam ei ole. Ta näitab käega lähedal oleva põllu poole ja ütleb: “Kõige lähem auk on seal põllu peal.” Hindan silmaga vahemaad - viidatud koht on umbes 300 meetri kaugusel. Seega toimub lähikonnas veel aktiivne kaevandamine. Kaarel räägib, et mingi aeg, kui kaevandamine maja juures toimus, oli maa alt kuulda kolistamist ja paugutamist.

Loe edasi...

Leida lausub, et tehku nad seal maa-all mida iganes, peaasi, et majades oleks vesi (Leida, 75aastane).

Väikese kruusatee ääres on väikene majakene, mille õuel on näha mitu kaevu. See on siin piirkonnas tavaline nähtus – mõnes hoovis on kaks, mõnes kolm kaevu. On näha nii vanu puidust kaevurakkeid kõrvuti erksiniste moodsate trassitorudega kui ka vanu kaevukohti, mida täidetakse. Leida räägib, et maa-alune põlevkivikaevandus väga palju tema elu ei mõjuta. Trassivesi tuleb majja, keskpumbajaam on lähedal ning õue peal on vana puurkaev, milles leidub veel vett. Leida räägib, et kuigi neil on ka praegu oma kaevus vesi alles, lasid nad siiski igaks juhuks majja panna ka veetrassi.

Loe edasi...

Ljubov on oma praeguse eluga väga rahul. Pärast seda, kui majja toodi veetrass, on elu nagu linnas (Ljubov, umbes 60aastane).

Pisikeses majakeses elab Ljubov. Kui küsin, kuidas põlevkivi kaevandamine tema elu on mõjutanud, naeratab ta rõõmsalt ja lausub, et on oma praeguse eluga väga rahul. Ljubov räägib, et nõukogude ajal käis ajaleht, kus kirjutati iga päev, millised on keskkonnaolud ja õhk Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Sompas. Ta toob välja, et Sompas (3 kilomeetri kaugusel tema majast) oli õhk alati kõige puhtam: „Seega on meie rajoonis, Eredal ja Mäetagusel kõige puhtam ja kõige parem õhk… Näete, mul on suvila kuuskedega ümbritsetud ja mets on ka kõrval. Sellepärast on kõik väga hästi.“

Loe edasi...

Valerii ütleb, et kaevandus neid väga ei sega, kuna maa-alused kaevamistööd ei ole veel nende õueala lähedusse jõudnud. Rohkem segab teda õueala kohalt kulgev kõrgepingeliin, mis pidevalt sumiseb (Valerii, umbes 40aastane).

Valerii elab oma abikaasaga väikeses majakeses. Üle õueala läheb suur elektriliin, mis teeb veidi hirmuäratavat häält. Nad ostsid maamaja nelja aasta eest. Valerii räägib: „Oleme pärit Kohtla-Järvelt, meil on seal korter ning suviti elame siin. Võib-olla umbes kolme aasta pärast, kui tütar lõpetab kooli, tuleme siia elama.“ Ta ütleb, et muidu elaksid nad ilmselt siin, kuid kuna kohalik kool on 9-klassiline ja seal ei saa keskharidust omandada, siis käivad nad maal vaid suvitamas.

Loe edasi...

Monika arvab, et need, kes on olnud selle piirkonnaga varem seotud, nemad ei karda siia tagasi tulla (Monika, umbes 35aastane).

Monika elab väikeses külas. Siia kolisid nad umbes nelja aasta eest. Tema mehe vanemate maale, kus vanasti asus laut, ehitasid nad uue maja. Monika räägib, et ehitusloa saamine ei olnud lihtne, kuna selleks tuli täpselt ära mõõta, kus asuvad maa-alused kaevanduskäigud ja kus on tervikud.

Loe edasi...

Sirje räägib, et sügiseti ujutas suurvee ajal kaevanduse kraav maa üle ning majatagune plats oli jääs. Keset jäävälja oli tehtud aga lastele jääkarussell „…ja siis meil oli see post pandud ja siis meil kelgud olid küljes ja nii me sõitsime…“ (Sirje, 60 aastane).

Sirje on olnud väga kaua aega seotud tööga põlevkivikaevanduse kesklaboris. Nagu ka paljudele teistele inimestele selles piirkonnas, on ka Sirjele kaevandus pakkunud tööd ja leiba. Nüüd on ta juba pensionil ja aitab oma lapse perel sisse seada elu ühes vanas hoones. Taban neid kõiki aiatöödelt. Kui küsin, kas nad teavad, kas ka selle hoone õuealalt on läinud kaevandus alt läbi, vastavad nad, et ei ole seda uurinud ega näe hetkel põhjust selle väljaselgitamiseks.

Loe edasi...

Rene tahtis ehitada uut talli, selleks tuli tal tõestada, et hoone asub maa alustel tervikutel. Kui Rene kaevanduskäikude kaardi kätte sai, siis selgus hoopis, et tema rehehoone kõrval on kuus tervikut, kuid rehielamu ise paikneb otse kaevanduskäigu kohal. Tall aga jäigi ehitamata (Rene, 66aastane).

Rene elab kohas, kus tulevik on ootamatust täis. Umbes 12 aasta eest toimus piirkonnas maa-alune kaevandamine. Rene peab Eesti raskeveo hobuseid ning mets ja maa on tema jaoks väga olulise tähtsusega. Peale maa-aluseid põlevkivi kaevanduskäikude loomist piirkonda, on Rene elu nii ühte kui teist pidi kaevandamise tegevusest mõjutatud. Kui küsin, et kas maapind kuskil ka vajub, vastab Rene: „Näe, see küngas mis on, see oli väike põndak, nüüd on mägi keskel. Sinnapoole mäge enam hobuseid ei näe.“

Loe edasi...

Mihkel, kes on töötanud nii kaevuri kui ka lõhkajana, kahtleb maa-aluste tervikute jutu tões: „… seda on väga keeruline teha, et ühe koha peale jäetakse tervik, no natukese suurema sa saad jätta, kahe terviku jagu, aga juba rohkem, siis on raske“ (Mihkel, 62 aastane).

Mihkel on oma talus elanud alates 1968. aastast. Kohe tema maja taga metsa all asub Estonia kaevandus, mis alustas tööd 1970ndatel. Mihkel räägib, et algul ei saanud keegi aru, kuidas see elu mõjutab. Alles siis, kui maa-alune kaevandus hoonete lähedale jõudis, said inimesed aru, mida elu allmaakaevanduse kohal tähendab. Mihkel ütleb, et lubati, et hoonete alla jäetakse läbikaevamata tervikud, kuid tema seda väga ei usu. “ No nad ütlesid, et maja alla jäetakse, kuid ma ei usu hästi, ma ju ise töötasin ka kümme aastat kaevanduses seal maa all, nii et, ma ka siin kaevur olnud ja uuristanud… no ma ju ise olen ka ju uuristanud seda jalgealust…” lausub ta.

Loe edasi...

Ellen on seda meelt, et inimesi tuleks enne ette teavitada nii uuringutest kui ka lõhkamistöödest (Ellen, umbes 65 aastane).

Ellen elab põlevkivikaevandusele väga lähedal. Ilusa korda tehtud maakividest vundamendil seisva hoone ja selle ümbruse alune on maa-aluseid põlevkivi kaevanduskäike täis. Ellen räägib, et umbes kolm aastat tagasi tegi kaevandus käigud ka otse nende maja alla. Praegu peaks maja nurgad toetuma kaevanduskäikude vahel olevatele läbikaevamata tervikutele.

Loe edasi...

Esimeseks kaevandusega seotud hädaks oli puhta kaevuvee asendumine halli sogaga. Pärast lisandusid probleemid maa vajumise, müra ja vibratsiooniga (Kaire, umbes 50 aastane).

Kaire elab Viru kaevanduse mõjualas. Tema maja taga on mets, metsa taga soo ja soo taga Viru kaevanduse keskus. Häda on kaevandus Kaire pere igapäevaellu toonud mitut moodi. Probleeme on olnud veega, müraga, maakasutusega jms. Kaire räägib, et esimene märk kaevanduse negatiivsest mõjust oli see, kui kaevuvesi muutus halliks sogaks. Pärast seda tulid kaevanduse esindajad veeproove võtma ning seejärel hakati Kaire majapidamisse paagiautoga vett vedama.

Loe edasi...

Jaan meenutab, et kui kaevandus veel töötas, sattusid ühe talumehe loomad mitu korda kaevanduskäikudesse jalutama (Jaan, umbes 60aastane).

Jaan on abiks ehitustöödel. Ta ise elab Kohtla Nõmmel ja on seotud kaevandusmuuseumiga. Jaan räägib, et kaevandusmuuseumi olukord on kehv, kuna maa-alused kaevanduskäigud on täitumas veega ning selleks, et muuseumit töökorras hoida, tuleb sealt pidevalt vett välja pumbata. Kas käigud õnnestub avatuna hoida, ei oska ta ennustada.

Loe edasi...