CSS Grid

Eino kogub aia taha kive, tehes nalja, et kui kaevandused suletakse ja suurveed taastuvad, tekib temal sinna sadamasild (Eino, 74aastane).

Eino elab oma lapsepõlvekodus. Tema maa jääb nii Estonia kui ka Viru kaevanduse piirimaile. Eino õues on näha elumaja ja kõrvalhoonete vahel maapinna vajumise lohku. Ta mäletab aega, kui pärast sõda tegid tatarlased siinkandis geoloogilisi puurimisi.

Loe edasi...

Kamin on pragude tõttu sellises seisus, et ei tea, kas peab talve vastu (Helen, 35aastane).

Rääkides kaevandamise mõjust oma igapäevaelule, on Heleni meel mõtlik ja pigem morn. Tema kodu lähedal hakkasid kaevamised maa all toimuma alles hiljuti. Helen kurdab, et kui toimusid eeluuringud, siis lubati, et kaevandatakse vaikselt...

Loe edasi...

Kui maa all lõhkamine käis, siis hakkasid koerad haukuma. Pere andis lõpuks oma koera ära, kuna ta haukus kaevandusest kostva müra tõttu nii päeval kui öösel (Keanu, 17aastane).

Keanu kodu on suurte põldude vahel. Siin on ta elanud kogu elu. Kui põlevkivi kaevandamise maa-alused käigud tema kodu lähedale jõudsid, kuulis ta pidevalt kaevanduse hääli ning tundis vaikset maa värisemist.

Loe edasi...

Pahasel häälel ütleb Enn, et karjääri esindajate sõnul oli ta isa 1930. aastal maja valesti ehitanud, kuna see ei vasta tänapäeva nõuetele (Enn, 71aastane).

Ennu kodu lähedal tegutsesid pikka aega Aidu karjäär ja Kohtla kaevandus ning talu ümber on kõikjal näha suuri pinna vajumisi. Põldudel on lained nagu merel. Ennu jutust tuleb välja, et lained on tekkinud just seetõttu, et põlevkivi kaevandamiseks kasutati kombainikaevandamise meetodit.

Loe edasi...

Ühel öösel nägi ta unes, kuidas Mäetaguse viiekordsed majad kokku kukkusid, sest kaevandus oli maa seest tühjaks teinud (Maarika, 42aastane).

Kokkusaamine Maarikaga on lõbus. Tema ümber tiirleb viis kassi ning kõikjal kuhu me liigume, on kassid kannul nagu uudishimulikud lapsed. Meie vestluse sissejuhatuseks näitab Maarika mulle kõigepealt aias kännul ilutsevaid põlevkivitükikesi ja tõdeb naerdes, et igaühel on siinkandis kodus oma põlevkivitükike.

Loe edasi...

Maa all oli ka maha jäetud ladusid, kus leidus katkiseid tööriistu, traktoreid jms. Võimalik, et kõigest sellest on kuskil tänaseks saanud omakorda maapõue vara. Mitte alati ei saadud ka tugivardaid kätte ja tuli ette, et kihid kukkusid enne kokku (endine mäetööline, 60aastane).

Alaliselt siia piirkonda elama tuli endine mäetööline 1965. aastal. Tema vastutada oli kunagi maa-alune elektripuurmasinate remont, hooldamine ja kontroll. Puurijad olid pannud masinad ukse taha ja temal tuli need jälle töökorda seada.

Loe edasi...

See ei olnud lastele üldsegi meeltmööda, kui jälle tuli pangedega koplis olevast ühiskaevust vett tuua. Eks need panged olid ju rasked (Ants, 86aastane).

Antsu kodu asub karstiala läheduses, ümberringi on suured laiad põllud. Oma talus on elanud kogu aeg. Rääkides kaevandusest, on kuulda Antsu hääles pahameelt. Selgub, et kaevandustegevus on nende kodu lähedalt juba mööda läinud ja nüüdseks on sellest kõigest vaid mälestus.

Loe edasi...

Koolitööd maa-alused lõhkamised hetkel ei mõjuta, kuna kaevandusest kostuvad hääled kaovad päevase koolimüra sisse ära (haridustöötaja, 58aastane).

Illuka lähistele jõudis maa-aluste kavanduskäikude rajamine kahe-kolme aasta eest. Praegu asub Illuka mõisas kool ja lasteaed. Sealse haridustöötaja sõnul tegutseb kaevandus mõisahoone vahetus läheduses. Koolitööd maa-alused lõhkamised hetkel ei mõjuta, kuna kaevandusest kostuvad hääled kaovad päevase koolimüra sisse ära.

Loe edasi...

Helve mäletab veel, kust ta lapsena pääsusilmi ja kullerkuppe korjas. Ka pohlast ja mustikast on metsas järgi vaid mälestus, kuna kaevanduskäikude tõttu on maapind palju kuivem kui varem (Helve, 60aastane).

Astudes Helve õuele, näen otse maja ees eresinist kaevutoru, mille sarnast ma varem hoovides kohanud ei ole. Hiljem selgus, et tegemist on täiesti uue mudeliga, mis on ehitatud nii, et talvel ei pea kartma toru külmumist. Helve räägib naerdes, et kaevutoru on lausa nii uus, et joogivee trassi paigaldanud mehed pidid mitu korda juhendit lugema ja kaevutoru uuesti paigaldama.

Loe edasi...

Külalised pidasid kaevanduse müra lähenevaks äikesepilveks (Paul, 66aastane).

Taaskord selgub minu suureks üllatuseks, et ka Pauli kodule on kaevandus väga lähedal. Majast umbes 300 meetri kaugusel asub metsas kaevanduskäikude ventilatsioonitoru ja aiavärava alt läheb läbi kaevanduskäik. Paul on kaevanduse tegevusest üsna häiritud, kuna

Loe edasi...

Potikaas kõlises, kui maa all paugutati. Loomadele joogiks, pesupesemiseks ning saunas käimiseks tuli saunas lund sulatada (Ella, 85aastane).

Ella on vana naine, kes oma praeguses elukohas on elanud 47 aastat. 70ndatel alustati tema kodu lähedal kaevandustööde ettevalmistamisega. Õige pea peale maa-aluseid ettevalmistustöid kadus nende talu kaevust vesi. Koos oma ema ja kolme lapsega pidi Ella pikka aega mõtlema, kust ja kuidas vett saada.

Loe edasi...

Kui Tiina oli seitsmeaastane, sai nende pere teada, et kõikidel külaelanikel tuleb oma kodust lahkuda, kuna sellel alal hakatakse põlevkivi kaevandama. Veidi mõtlikul häälel lausub ta, et tema hinge jättis see päris sügava jälje (Tiina, 51aastane).

Jutuajamine Tiinaga algab väga kurvalt. Ta on üks nendest, kes on kaevanduse eest pagenud kogu oma elu. Ta on elanud kolmes külas ja kõikides nendes on maa all kaevandus tegutsenud. Oma praeguses talus on ta elanud 25 aastat. Kui Tiina hakkab rääkima oma lapsepõlvest, on tema hääles kuulda värinat ning ta silmanurkadesse valgub pisaravesi.

Loe edasi...

Kaari räägib rõõmsal meelel, et tänu ressursitasudele hoolitseb vald oma elanike eest hästi. Mäetaguse vald on väga palju panustanud kohaliku hariduse kvaliteedi tõstmisse ja võimaluste mitmekesistamisse (Kaari, 40aastane).

Kaari on töötanud kohalikes haridusasutustes ning olnud seotud ka kaevandusega. Põlevkivi kaevandamine mõjutab tema elu väga ning ta ütleb, et mõju on siin piirkonnas igal pool näha. Vestlus Kaariga on põnev, kuna ta analüüsib mõju ka väljaspool oma koduõue. Reipal ja positiivsel häälel toob ta välja kaevandustegevusega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid näiteid.

Loe edasi...

Kõige rohkem teeb Taimot murelikuks see, et karstialal ei ole enam selliseid üleujutusi, nagu kunagi varem. Maa-aluste kaevanduskäikude tõttu on põhjavee tase alanenud (Taimo, 60aastane).

Taimo räägib karstialast, kus kevadeti oli vett olnud nii palju, et see tuli üle kallaste, kuni sõiduteeni. Suurvesi ulatus kaugele üle põllu. Taimo meenutab, kuidas nad kunagi seal parvetasid: „…ja siis me olime noored ja siis meil olid tehtud palkidest parved ja sõitsime siin. Ja me sõitsime sinna suurte pärnade alla, maja seina vastu, rääkisime läbi akna juttu parvel. Nii kõrgel oli vesi.“

Loe edasi...

Meelis unistab, et õuel oleks oma kaev ning vee olemasolu ei sõltuks keskpumbajaamast. Õues võiks olla ka tiik, kuid kahjuks pole see piirkonnas võimalik (Meelis, 37aastane).

Eemalt vaadates asub Meelise kodu justkui saarekesel. Väike neljakandiline õueala ümber on maapind vajunud. Edasi läheb põld, millel on näha vajumisest tingitud lainetust.

Loe edasi...

Madli punane armas majake asub kohe aherainemäe kõrval. Nende perele on maja kõrval asuv aherainemägi pigem vaba aja veetmise lisavõimalusi pakkuv atraktsioon (Madli, 37aastane).

Madli sattus siia elama umbes kümne aasta eest, kui nad perega omale elukohta otsisid. Valituks osutus väike majake aherainemäe jalamil, mis leiti juhuslikult kuulutuse kaudu. Kui küsin, et kas ka mägi praegust elukohavalikut kuidagi mõjutas, siis vastab Madli, et ei mõjutanud. Ta meenutab, et

Loe edasi...

Anna näitab oma aiale, mis on kui suur lomp. Astudes murule, jäävad järgi suured porised jäljed (Anna, 62aastane).

Anna on rõõmsameelne naine, kes on suurima heameelega jagamas oma mõtteid sellest, kuidas põlevkivi kaevandamine tema elu mõjutab. Ümber tema maja on maa all kõikjal toimunud kaevandustegevus. Naabrimees teadis rääkida, et käigud jõudsid ka otse maja alla.

Loe edasi...

Ljuba räägib, et kaevandushoone oli täis kõiksugu metalli. See aga kutsus peale kaevanduse sulgemist kohale väga värvika seltskonna.

Ljuba võtab mu lahkelt vastu. Minu suureks üllatuseks muutub kohe meie jutu alguses mõis hoopis vastupidiselt halli varju kandvaks Sompa neljandaks kaevandushooneks, mis tegutses 1948-1999. Tegemis on ainsa Eesti ainsa kaevanduse peahoonega, mis on arvele võetud kultuurimälestisena.

Loe edasi...